Peaasi.ee viis soovitust vaimse tervise turgutamiseks
Hiljuti käis meil külas Peaasi.ee nõustamis- ja raviteenuste suunajuht Mirjam Kase, kellega arutasime, miks lapsed vahel halvasti käituvad ja kust jookseb piir „halva käitumise” ning vaimse tervise murede vahel. Rääkisime, kuidas mõista lapse käitumise tagamaid, millal ja kuidas sekkuda ning kuidas noori parimal moel toetada. Nüüd jagab Mirjam koos Peaasi.ee-ga viis soovitus, mis aitavad lastel ja noortel oma heaolu hoida ja kasvatada.
FOTO: Mirjam Kase Tervisetasku saates
Autor: Peaasi.ee, Mirjam Kase
Peaasi.ee on ellu kutsunud vaimse tervise vitamiinide kampaania, mille raames on fookus toodud viiele valdkonnale, mille läbi oma inimesed ise oma vaimsesse tervisesse panustada saavad. Nende viie valdkonna positiivne seos inimeste vaimse tervisega on teaduslike uurimismeetoditega tänaseks korduvalt kinnitatud.
Head suhted. Suhted on üks inimese põhivajadusi. Seda toetavad ka uuringud, mis näitavad, et sotsiaalse suhtluse puudumine võib ajutegevuses esile kutsuda mustreid, mis on sarnased füüsilise valu ajal kogetuga. Igapäevane suhtlus aktiveerib ajus oksütotsiini eraldumist ning see aitab alandada vererõhku ja stresshormoonide taset, mõjub positiivselt paranemisele ning tervenemisele. Seepärast mõjutab toetav suhtlemine positiivselt psühholoogilist heaolu ja aitab vähendada üksildustunnet. Lapse arengus on esimeste sõprussuhete tekkimine eriti olulisel kohal, kuna need on lapse esimesed lähedased suhted, mis ta endale ise valida saab.
Meeldivad emotsioonid. Meie vaimsele tervisele on oluline, kui lubame endal tunda ja kogeda erinevaid emotsioone. Kuid tasakaalu mõttes on oluline treenida end märkama just positiivset, sest negatiivset registreerib aju automaatselt. Meeldivate emotsioonide teadlik kogemine aitab kaasa dopamiinisüsteemi aktiivsusele, mille tagajärjel suurenevad heaolutunne ja motivatsioon. Eriti hästi toetab meie vaimset tervist positiivsete emotsioonide lai variatiivsus, näiteks elevus, rõõm, uudishimu, tänulikkus. Teatud määral saame ise igapäevaselt ennast ja oma lähedasi suunata rohkem positiivseid tundeid kogema, olgu selleks siis ühine komöödiafilmi vaatamine või ühiste huvide kohta uurimine.
Uni ja puhkamine. Une olulisust lapse ja nooruki elus on raske ülehinnata. Me teame, et Eesti lapsed ja noorukid (eriti noorukid) magavad valdavalt oluliselt vähem, kui nende optimaalseks toimimiseks vajalik oleks. Unedefitsiit võib kahjustada eesajukoore ühenduvust mandelkehaga ning mõjutada seega inimese võimekust reguleerida emotsioone. Unehäireid on seostatud ka mitmete meeleoluhäiretega ja nende tagasilangusega. Üheks lihtsaks viisiks, kuidas laste vaimset tervist toetada on uneaja väärtustamine ja selle kaitsmine.
Liikumine. Regulaarne liikumine on üheks mõjusamaks vahendiks, kuidas inimesed ise oma vaimset tervist turgutada saavad. Regulaarne liikumine toetab enesesõbralikumat minapilti, parandab meeleolu ja keskendumisvõimet ning vähendab ärevust. Arvatakse, et selle taga on füüsilisest aktiivsusest tingitud muutused aju verevarustuses ja hormonaalses tasakaalus. Oma vaimse tervise toetamiseks on kindlasti oluline valida igale inimesele sobiv liikumisviis. Liikumise viisist ja intensiivsusest on alati olulisem selle regulaarsus!
Tasakaalustatud toitumine. Toitumine peaks inimese enda jaoks olema võimalikult pingevaba. Lapse arengut toetab piisava ja mitmekesise toidu kättesaadavus. Söömine on sageli seotud positiivsete emotsioonidega ning laste puhul on eriti oluline õpetada neid oma keha kuulama. See tähendab, et süüa tuleb siis, kui kõht on tühi ja jälgida, et igapäevases menüüs on valdavalt esindatud kõik suuremad toitainete grupid.
Ise saad oma vaimse tervise vitamiinide taset mõõta siin: https://peaasi.ee/vitamiinitest/
Veel samal teemal
