Mis on Eesti inimese taldrikul? Algab mahukas rahvastiku toitumise uuring
Kas me sööme piisavalt köögivilju, täisteraviljatooteid, kala, pähkleid, seemneid ja teisi tervist toetavaid toite? Millistest toitainetest jääb meil puudu ja kas meie toidulaual on märke muutustest ning ülemaailmsete suundumuste omaksvõtmisest? Just neile küsimustele hakkab vastuseid otsima äsja alanud üleriigiline rahvastiku toitumise uuring.
Allikas: Tai.ee
Tasakaalustatud toitumine on hea tervise alustala, kuid selleks, et riik saaks jagada asjakohaseid soovitusi ja tagada toiduohutust, on vaja täpseid andmeid. Viimati kaardistati Eesti inimeste toiduvalikud põhjalikult tosina aasta eest. Sellest ajast on meie poodidesse jõudnud lugematu arv uusi tooteid, kasvanud inimeste ostujõud, suurenenud keskkonnateadlikkus ja muutunud on elutempo ning koos sellega ka meie söömisharjumused.
Miks see uuring on oluline?
Uuringu eesmärk ei ole pelgalt teada saada, mida me sööme, vaid mõista laiemat pilti:
Tegeliku olukorra kaardistamine: võimaldab saada objektiivse, teaduspõhise ülevaate sellest, mida inimesed tegelikult söövad ja joovad, mitte sellest, mida nad arvavad, et nad söövad.
Riskide hindamine: aitab tuvastada toitumuslikud riskitegurid – näiteks soola, küllastunud rasvhapete ja suhkru liigtarbimine või vähene kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete saadavus.
Toiduohutus: andmed aitavad hinnata võimalike lisa- või saasteainete saadavust toidus, tuginedes tegelikele tarbimiskogustele.
Tõenduspõhine poliitika: uuringuandmete põhjal saab kohandada riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi ning toitumisharjumuste analüüsimine erinevate sotsiaal-demograafiliste ja -majanduslike rühmade järgi annab sisendi vajalike sekkumiste planeerimiseks.
Seire: saame näha, kuidas on meie harjumused ajas muutunud ja hinnata varasemate sekkumiste mõju. Euroopa Toiduohutusameti rahvusvahelise andmebaasi (Comprehensive European Food Consumption Database) abil saame teada kuidas paistame silma võrdluses teiste Euroopa riikidega.
Keda ootame osalema?
Kutsume uuringusse Norstat Eesti AS vastajate paneelist 1200 inimest vanuses 18–74 eluaastat. Uuritavate värbamine ja andmekorje kestab terve aasta – 2026. aasta aprillist kuni 2027. aasta maini – see võimaldab arvestada hooajaliste eripäradega, näiteks suvine marjaaeg ja talvised tummisemad road.
Kuidas uuring toimub?
Oleme uuringu muutnud tänapäevaseks ja kasutajasõbralikuks. Andmekorje toimub veebis, kus uuritav läbib neli etappi:
1. Nõusolek – kinnitus uuringus osalemiseks ja andmete turvaliseks töötlemiseks.
2. Küsimustikud – palume täita üldküsimustiku (sotsiaal-demograafilised ja -majanduslikud andmed, terviseseisund ja toidupiirangud, vaimne tervis, tervisekäitumine ja hoiakud, söömisharjumused, kehaline aktiivsus ning antropomeetrilised andmed – pikkus, kehakaal) ja seejärel toitude tarbimise sageduse küsimustiku.
3. Esimene toidupäevik – palume üles märkida kõik 24 tunni jooksul söödud toidud, tarbitud joogid ja nende kogused (sh toidulisandid). Lisaks kogume toiduohutuse seisukohalt täiendavat teavet ehk lisaküsimused tarbitud toitude kohta (toote kaubamärk ja nimetus, päritoluriik, pakendi materjal, rikastamine vitamiinide või mineraalainetega, magusainete sisaldus, pärinemine mahepõllumajandusest).
NB! Nutiseadmes toidupäevikut täites saab kasutada triipkoodi skaneerimist, mis teeb poelettidelt pärit toodete sisestamise eriti lihtsaks ja täpseks.
4. Teine toidupäevik – vähemalt 10–14 päeva möödudes palume täita toidupäeviku teistkordselt.
Sinu panus loeb
Iga uuringusse kutsutu esindab sadu teisi Eesti inimesi. Kui leiad oma e-postkastist kutse, siis tea, et Sinu panus aitab muuta Eesti toidukeskkonda tervislikumaks ja turvalisemaks.
Uuring on kooskõlastatud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteega ning kõik uuringuga kogutud isikuandmed kodeeritakse ja vastuseid töödeldakse vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele ning isikuandmete kaitse üldmäärusele. Loe pikemalt siit
