Nutikas lahendus vajab targalt korraldatud koostööd
Tehnoloogilised abivahendid ei ole imerohi, kuid nad võivad muuta dementsusega inimeste ja nende lähedaste igapäevaelu oluliselt turvalisemaks ja lihtsamaks. Mis küsimused vajaksid lahendamist, et tehnoloogia võimalused oleksid inimestele paremini kättesaadavad?
Kui inimesel kujuneb dementsus, mõjutab see kogu võrgustikku: peret, naabreid, abistajaid ja spetsialiste, mitte ainult inimest ennast. Vananevas ühiskonnas suureneb ka dementsusega inimeste arv, mis omakorda suurendab survet nii sotsiaal- kui ka tervishoiusüsteemile. Kasvavat hoolduskoormust aitavad leevendada tehnoloogilised lahendused, kuid neid kasutatakse Eestis vähem kui tegelikud võimalused lubaks. Miks siis?
Abivahendite korraldus mõjutab kättesaadavust
Eestis on abivahendite kättesaadavuse tagamiseks välja töötatud piirhindade süsteem. Põgus vaade sotsiaalkaitseministri määruse „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ lisas nimetatud abivahendite loetelule näitab, et riiklikult toetatakse ennekõike liikumistakistuse, kuulmise või nägemise langusega inimesi ja nende hooldamist. Abivahendeid, mis aitaksid suurendada dementsusega inimese ohutust, nagu mitmesugused andurid, häirenupud või positsioneerimisseadmed, aga ka orienteerumist või mälu toetavaid abivahendeid nimekirjas peaaegu ei ole.
Soodustingimustel saadavate abivahenditega seotud asjaajamist, vajaliku toote leidmist ja ka kättesaadavaks tegemist toetatakse hästi[1]. Arst väljastab paberil tõendi, osa abivahendeid ei vaja eraldi tõendit ja kasutusea möödumisel on võimalik uus abistav seade või muu vajalik saada lihtsamalt. Loe pikemalt tai.ee
Veel samal teemal