Uudislood

Ootame tagasisidet: tervishoiuteenuse tegevusloa nõuete kaasajastamine

Sotsiaalministeerium kavatseb kaasajastada tervishoiuteenuse tegevusloa nõudeid nii, et luba sõltuks senisest enam teenuse kvaliteedist ja väheneks bürokraatia. Selleks ootab ministeerium tervishoiuvaldkonna partneritelt tagasisidet seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsusele.

Remi Gregori Sassi

17. oktoober, 2025

Foto: Sotsiaalministeerium

Allikas: Sotsiaalministeerium

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuste väljatöötamise eesmärk on tugevdada tervishoiuteenuste kvaliteeti, suunates senisest enam tähelepanu teenuse sisule ja turvalisusele. Uuendustega väheneb tarbetu bürokraatia nii tervishoiutöötajate kui ka Terviseameti jaoks.

„Kehtivad nõuded tervishoiuasutustele on pärit aastast 2002 ja ei vasta tänapäeva meditsiini tegelikkusele. Sellele on tähelepanu juhtinud ka haiglad ja perearstikeskused,” ütles sotsiaalminister Karmen Joller. „Muudatustega soovime luua olukorra, kus tegevusloa saamisel loeks eelkõige see, kas teenus on kvaliteetne ja turvaline – mitte see, kui palju on kabinetis kappe ja lampe. Soovime anda teenuseosutajale rohkem paindlikkust, aga ka suurema vastutuse, et kõik vajalik kvaliteetse ja turvalise teenuse pakkumiseks oleks olemas.”

Praegused nõuded on liigselt keskendunud tehnilistele detailidele. Näiteks näevad need ette vahendeid, mida enam ei kasutata. Üheks näiteks on negatoskoop, mis on mõeldud vana tüüpi, filmile trükitud röntgenipiltide vaatamiseks – tänapäeval on röntgenipildid aga digitaalsed ja neid vaadatakse arvutiekraanilt. Samuti sätestavad nõuded ülemääraselt piiranguid ruumide ristkasutusele. Näiteks peavad teatud eriala arstidel olema eraldi kohad dokumentide täitmiseks, ravimite manustamiseks ning diagnoosimiseks – kaasaegsete vahenditega saab tunduvalt paindlikumalt töötada.

Kaasajastatud nõuete järgi hakkaks Terviseamet rohkem hindama teenuse sisulist toimimist. Näiteks muutuks otsustavaks, kas töötajatel on vajalik pädevus, kas nakkusohutus on tagatud ja kvaliteedijuhtimine toimib. Nõuded ruumide ja vahendite osas muutuksid paindlikmaks, et ka need tagaksid kvaliteeti ja turvalisust.

Lisaks saaks sarnaseid teenuseid pakkuda ka ühe tegevusloaga. Näiteks võiks perearst oma tegevuskohas osutada koolitervishoiuteenust loaga, millega ta juba töötab. See vähendaks nii paberimajandust kui ka kulusid.

Ka ruumide kasutus muutuks paindlikumaks – sama ruumi saaks kasutada mitu spetsialisti, kui teenused on sarnased ja riskid madalad. Näiteks võiks kurgu-nina-kõrvaarsti ruumis hommikuti töötada vaimse tervise õde või sisearst ning õhtuti töötaks seal kurgu-nina-kõrvaarst ise. Meditsiini areng ja ohutusstandardid võimaldavad ruumide ristkasutust juba ammu, kuid tänased nõuded piiravad seda.

Uuendused puudutaksid kõiki tervishoiuteenuse pakkujaid – perearstidest ja hambaarstidest kuni eriarstide ja haiglateni.

Seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsus on saanud valmis koostöös arstide, õdede ja ämmaemandate kutseorganisatsioonidega, haiglavõrgu ja erasektori esindajatega ning Tervisekassa ja Terviseametiga.

Sotsiaalministeerium ootab tervishoiuvaldkonna partneritelt tagasisidet kuni 6. novembrini 2025 eelnõude infosüsteemis: link. Pakutud uuendustest saab ülevaate ja küsimusi esitada ka 30. oktoobril kell 14–15 toimuval veebinaril, millele tuleb eelnevalt registreeruda: li nk.