Palju klikke, vähe uusi peresid: Eesti hooldus- ja lapsendajaperede statistika 2025. aastal

Statistika ja suundumused  

2025. aasta lõpu seisuga elas Eesti asendus- ja perekodudes 725 last ja noort, 2024. aastal oli see arv 714. Ligikaudu 70% neist olid üle 12-aastased. Samal ajal kasvas hooldusperedes 149 last.

Hooldusperre paigutati 2025. aastal 36 last, mis on ligi veerandi võrra vähem kui 2024. aastal, mil paigutamisi oli 47. Hooldusperre jõudnud lastest olid enamik ehk 22 last alla viieaastased. Hooldusperre läks 16 tüdrukut ja 20 poissi.

2025. aastal lapsendati uude perre 27 last. Pered, kuhu lapsed läksid, olid erinevad: oli nii üksikvanemaid kui ka eri- ja samasoolisi (abielu)paare. Lapsendajate uute avalduste arv langes 17‑ni, 2024. aastal oli see 23. Hoolduspereks soovivate uute avalduste arv oli 30, võrdluseks: 2024. aastal oli see 37. Last perre ootavaid hooldusperesid oli üheksa ja lapsendajaperesid 41. Lapsendatud laste keskmine vanus oli kolm aastat, kaheksa olid alla ühe aasta ja vanimaks adopteerituks oli 17‑aastane noor, kes oli varem samas perekonnas eestkoste all.

Kriisihooldusperede ja hooldusperede profiilid

Kriisihooldusperedes sai 2025. aastal abi 16 last: laste keskmine vanus oli kaks aastat, vanim kümneaastane ja noorim mõnenädalane. Eesti kriisihooldusperede võrgustikul on suur vajadus kasvuks: tegutseb viis kriisiperet ja kaks erihooldusperet, mis aga paraku ei kata tegelikku vajadust.

Hoolduspereks saada soovijate seas oli kõige rohkem 1980. aastatel sündinud inimesi, vanim avalduse esitaja oli sündinud 1965. aastal. Pered eelistavad enamasti eelkooliealisi lapsi, kuid perre ootavad väga erinevad lapsed – eri vanuses ja erineva taustaga – ning igaüks vajab omaette tähelepanu ja tuge. Seetõttu on uute perede leidmine sotsiaalkindlustusameti jaoks prioriteetne.

Mõjurid ja otsuste tagamaad

Peale globaalsete mõjurite (nagu sõda Ukrainas ja majanduslik ebakindlus) on hooldus- või lapsendajapereks hakkamise otsuse tegemisel mõjutajateks ka inimeste hoiakud, arusaamad ja eelarvamused.

Seepärast viime 2026. aastal läbi hoiakute uuringu, et teada saada, kuidas Eesti inimesed suhtuvad perepõhisesse asendushooldusse ja mis mõjutab nende huvi ning valmisolekut hakata hooldus-, kriisihooldus- või erihoolduspereks või lapsendada.

Sageli jõuavad huvilised sotsiaalmeedia või kampaania kaudu hoolduspere.ee lehele ja tulevad isegi sotsiaalkindlustusametisse esmavestlusele, kuid protsess jääb pausile või katkeb. Seetõttu uurime hoiakuid ja ka välismaiseid praktikaid, et leida peamised takistused, küsimused ja komistuskivid aga ka „magnetid“, mis võiks peresid hoolduspereks hakkama innustada.

Kasuvanemaks või lapsendajaks hakkamine võtab aega – kõigepealt sünnib mõte, siis tutvutakse infoga veebis, seejärel tullakse esmavestlusele, siis esitatakse avalduse, toimub ettevalmistav koolitus. Selle kõigega tuleb tulevastel kasuvanematel arvestada. Kõik need etapid on vajalikud selleks, et pered jõuaksid küpsesse valmisolekusse lapsi vastu võtta.

Sotsiaalkindlustusameti teavitustegevus 2025. aastal ja tulevikuperspektiivid  

Sotsiaalkindlustusameti hooldusperede leidmisele keskenduv kampaania tõi 2025. aastal suure diginähtavuse (üle 85 000 klikiga), mis aitas tekitada huvi.

2026. aastal jõustus seadusemuudatus, mis kohustab omavalitsusi panustama aktiivselt hooldusperede leidmisse ja tegema selleks koostööd sotsiaalkindlustusameti ning teiste partneritega. See tugevdab kogukondade rolli ja aitab kiiremini leida lastele kodusid.

Enne lapse perre minekut või eestkoste määramist tuleb peresid teavitada olemasolevatest tugiteenustest, et nad saaksid õigeaegset tuge. Sotsiaalkindlustusamet jagab infot hindamise ja perede leidmise käigus, kuid lapse perre liikumise hetkel on kõige operatiivsem info- ja abikanal omavalitsus. Oluline on, et teave tugiteenuste kohta jõuaks ka eestkosteperedeni.

2026. aasta plaanides on ka hoiakute uuring ja rahvusvaheliste praktikate analüüs.

Rahvusvaheliste praktikate analüüsi eesmärk on koguda infot välisriikide praktikate kohta, et välja selgitada tõhusad meetodid uute hooldus- ja lapsendajaperede leidmiseks ja hakata neid Eestis rakendama.

Hoiakute uuring kaardistab Eesti elanike suhtumise perepõhisesse asendushooldusse, avab huvi ja valmisoleku kujunemise ning langustrendi põhjused. Väljundina koostatakse sihtrühmadele sobivad teavitus- ja kaasamissoovitused. Analüüs uurib takistusi ja motiveerivaid tegureid hoolduspereks saamisel ning annab ülevaate, kuidas eri sihtrühmade teadlikkust perepõhisest asendushooldusest tõsta. Lõppeesmärk on pakkuda praktilisi ettepanekuid, milliste sõnumite, kanalite ja toetussüsteemidega inimesi paremini informeerida, julgustada ja toetada hoolduspereks hakkamisel.

Väljakutseks on hooldusperede vähesus ja keerukamate vajadustega lapsed, kes vajavad rohkem pühendumist ja hoolt.

Hooldusperedes elavate laste osakaal on jäänud mullusega võrreldes samaks. Avalikkuse huvi on suurendanud kampaaniad ja nendega plaanime jätkata.

Uuringutega püüame kaardistada kitsaskohti uute perede leidmisel ning seejärel plaanime takistusi järk-järgult kõrvaldama hakata.

Rohkem teavet hooldus- ja kriisihooldusperede kohta leiad veebilehel www.hoolduspere.ee.

Asendushoolduse mõisted

Asendushooldus – üldine mõiste, mis tähendab sünniperest eraldatud lapse eest hoolitsemist lühi- või pikaajaliselt väljaspool tema sünniperekonda. Asendushooldus võib olla lapsendamine, eestkoste, hoolduspere, perekodu, asenduskodu.

Esmavestlus on perede hindamise ja ettevalmistuse esimene etapp, kus pere ja sotsiaalkindlustusameti perede hindaja saavad omavahel tuttavaks. Vestlused toimuvad üldjuhul silmast silma Tallinna, Tartu, Narva, Jõhvi, Pärnu või mõne muu linna sotsiaalkindlustusameti kontoris. Pere räägib vestlusel oma motivatsioonist ja huvist, sotsiaalkindlustusameti spetsialist tutvustab perede hindamise ja ettevalmistuse protsessi ning selgitab, millega hindamine algab ja millega lõppeb. Samuti selgitab ta peredele, kes on need lapsed, kes vajavad kasuvanemat, toob näiteid.

Aitamaks perel otsustada, kas ta on avalduse esitamiseks valmis, suunatakse pere esmakohtumise järgselt iseseisvale tööle lugema ja tutvuma hoolduspere.ee lehega (kui nad pole seda juba varem teinud) ning kodus arutama dilemmalugude üle, mis perede hindaja kohtumisel kaasa annab.

Peale esmavestlust otsustab pere, kas esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus, et hakata hoolduspereks ja saada vastav koolitus.

Lapsendamine – lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises pereski. Lapsendajapere võtab endale eluaegse vastutuse, et hoolitseb lapse eest tingimusteta. Lapsendada saab ainult alaealist last, kelle vanemad on surnud või kelle vanematelt on hooldusõigus täielikult ära võetud või kelle vanemad on andnud nõusoleku lapsendamiseks.

Hoolduspere – hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last, hoolitsedes lapse eest kuni ta täiskasvanuks saamiseni või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab taas lapse eest hoolt kanda. Lapse seaduslik esindaja ehk eestkostja on sellisel juhul kohalik omavalitsus. Pere ja omavalitsus sõlmivad lepingu, mille alusel pere last kasvatab ja kuidas omavalitsus teda toetab. Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa, kes samal ajal toetab lapse huvist ja vajadusest lähtuvalt tema sidet bioloogilise pere ja teiste lähedastega.

Kriisihoolduspere – lühiajaliselt hoolitseb kriisiolukorras lapse eest kriisihoolduspere, kes on valmis võtma lapse perre kahetunnise etteteatamisega.