Pension ei sünni ühel päeval – see on sadade väikeste otsuste tulemus

Lubadus kiirest rikastumisest on üks levinumaid viise, kuidas inimestelt raha välja petetakse, eriti neilt, kes koguvad tulevikuks pensioni ning pettuste ohvriks langemise suurim oht on just eakatel. Pensionipäeval hoiatasid politsei, panganduse ja investeerimise eksperdid, et iga kahtlaselt hea pakkumise puhul tasub peatuda ja esitada üks lihtne küsimus: miks peaks keegi võõras tahtma mind rikkaks teha? Tasub hoida silm peal oma eakatel lähedastel, uurida pankade veebilehtedelt levinumaid petuskeeme, eriti, mis puudutab pärandust ja kinnisvara. 

Pensionipäeva ülekannet saab järele vaadata siit.

Pensionipäev 2025. aasta kokkuvõtte ja teemadega saab tutvuda siin: Pensionipäeva konverents | Sotsiaalministeerium

Kokkuvõte ettekannetest ja vestlustest:

Tänavust Pensionipäeva juhtis investor ja motivatsioonikõneleja Katri Teller, kes juhatas päeva alustuseks sisse Kogumispäeviku podcast Live’i koos tööõnne eksperdi Tiina Saar-Veelmaa ja rahatarkuse entusiasti Mari-Liis Jäägeriga. Jutuks oli rahaärevus ning kuidas sellega toime tulla ja ärevust vähendada. Saar-Veelmaa tõi välja, et rahaärevus tekib meis siis, kui oleme oma elu üles ehitanud rahale, selle teenimisele ning materiaalsele hakkamasaamisele. Selline mõtteviis mõjutab meie vaimset tervist ning oluline on endale meelde tuletada, kas raha on elus ikkagi peamine. Rahaärevuse leevendamiseks on oluline mõelda, mis meis seda ärevust põhjustab. Üheks oluliseks mõjutajaks on üldine ebastabiilsus maailmas ning suurim küsimus, kuidas ennast selle olukorraga kohandada- stabiliseerida.

Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt ja SEB panga turbekeskuse juht Kätlin Kukk kõnelesid pettuste äratundmise ABC-st ja sellest, kuidas vältida levinumaid vigu. Kukk märkis, et iga inimene peaks süvenema teemasse ning olema eriliselt ettevaatlik siis, kui talle pakutakse midagi väga soodsalt või väga hea pakkumisena. Ka märkis Kukk, et alati, kui keegi teeb sulle enneolematult hea “pakkumise” on heaks abimeheks lisaküsimused, mida endale esitada: kuidas ma saan sellest investeeringust raha välja võtta, kui suur on tootlus, mis saab minu rahast edasi- neile küsimustele petturid enamasti vastata ei oska. Küsi endalt: miks keegi, enamasti võõras inimene, tahab mind rikkaks teha ja pane tähele, kui mingi asi on liiga hea, et olla tõsi, siis see pole enamasti tõsi.

Pensionipäeva konverentsile tõi Hollandi kogemuse Maastrichti Ülikooli rahanduse kaasprofessor Thomas Post, kes tutvustas maailma parimaks peetud Hollandi pensionisüsteemi. Hollandis on kõigil riiklik baaspension. Enamik töötajaid kogub pensioni ka tööandja kaudu. Nimelt on Hollandis kõrged pensioni sissemaksed ehk töötajad maksavad süsteemi umbes 20% palgast ning tööandja maksab poole. Teiseks, tõi ta välja küsimuse, kas süsteem pikemas perspektiivis püsib ehk tugevus on see, et enamik töötajaid on kohustatud tööandja kaudu pensionit koguma. See tagab süsteemile väga laia osaluse. Kolmandaks tõi Post välja süsteemi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse. Hollandi eraõiguslikud pensionifondid on mittetulunduslikud sihtasutused ning ettevõttest juriidiliselt sõltumatud, seega kui ettevõte läheb pankrotti, pensionifond sellest ei kannata. Ehk risk ja vastutus on jagatud riigi, tööandja ja inimese vahel. 

Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse juht Kätlin Muru kõneles uuendatud pensionikalkulaatorist, mis annab tervikvaate I, II ja III samba pensionist ning võimaldab hinnata oma tulevast pensioni sõltuvalt inimese otsustest. Uudsena näitab pensioni ajatelg olulisemaid hetki inimese pensioniteekonnal. Võimalik on vaadata, millal hakati koguma pensionistaaži, millal liituti II ja III sambaga ning millised sündmused võivad pensioni tulevikus mõjutada. Näiteks arvestab kalkulaator III samba sissemaksed eeldatava eluaja kuumakseteks. Veel tõi Muru välja, et kalkulaator näitab kasutajale, kas tema õiget või siis maksimaalset hetkel teadaolevat pensioniiga. 

Pensionitarkuse mängus väitlesid kaks tiimi -  koomikud Andres Kalle ja Jürmo Mehine Ruutu10st ning Erki Aule Improteater IMPEERIUMIST ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa. Õlekõrrena abistas võistkondi Kristjan Liivamägi, kes tõi välja, et tasub mõelda, kas kasutada 30 eurot praegu või 120 eurot tulevikus. “Ma arvan, et suurim risk on, et sa ei kogu pensionisammastesse ja et inimese sõltub ainult ühest sissetulekust.“ 

Käitumisteadlane ja Eesti esimese rahatarkuse strateegia algataja ja rahvusvaheline rahatarkuse eestvedajate konsultant Leonore Riitsalu proovis ühes kuulajatega leida vastust küsimusele, miks me ei tegutse kuigi teame, et peaks. Me oleme kõik hästi erinevad inimesed, seega on väga oluline leida inimese puhul see õige hetk, millal teda olulistes teemades kõnetada ja veelgi olulisem, kuidas seda mõjusalt teha. Riitsalu sõnutsi kõnetab inimest arvude ja graafikute asemel visualiseerimine, pakkuda talle kontrollnimekirja olulisimast, millele pensioni otsuseid tehes mõelda, tuua oluliste otsuste lihtsustamiseks sisse mängulisus, teha inimesele valikute kohta ajakohaseid meeldetuletusi ning seada eesmärk ja sellele pühenduda. 

Produktiivsusklubi tegevjuht Arno Lehtsaar selgitas, kuidas eesmärke seada ja päriselt tegutseda. Lehtsaar tõi välja, et me peame enda jaoks lahti mõtestama, milliseid suhteid tahame omada ja millist elu elada. Hea oleks see enda jaoks lahti kirjutada, nii on kõik palju selgem. “Inimestele jääb meelde, kuidas tegevus lõpeb. Mõtle välja oma väike preemia,” märkis Lehtsaar. Lisaks tuleks luua endale soosiv keskkond ja ümbritseda end sarnaste eesmärkidega inimestega. 

Muusik Ivo Linna ning töötav pensionär Rita Kadaja proovisid Investor Toomase (Jana Saarkoppel) abiga kinnitada reaalsust või murda müüti, kas pensionäril on vähe kulusid. Selgus, et kulude suurus on iga pensionäri enese otsustada ehk kulud olenevad elustiilist ja valikutest.

Räppar säm ja Krüpto klubi asutaja ja krüptoinvesteerija Roman German väitlesid krüpto ja pensionisamba teemal LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni modereerimisel. Leiti, et pensioni peaksid kõik koguma, aga selleks on võimalusi palju rohkem kui vaid pensionisambad. Kui sa teed rohkem kui keskmine inimene, oled tulevikus ka jõukam kui keskmine. Jutuks olid krüpto eelised ja miinused pensionisammaste ees. German pidas investeerimisel oluliseks süsteemi kindlust ehk bitcoin tugineb matemaatikal, mis on kindlaim. Säm aga oponeeris ja tõi välja riskide hajutamise olulisuse. Leiti, et krüptovara on riskantsem, kui sambad ning riski on oluline korrigeerida ajaga. Säm lisas, et oluline on oma sääste hajutada, et vältida liigset riski ning eristuda teistest. Säm innustas proovima ja katsetama erinevaid võimalusi. 

Päevale pani punkti Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonnajuhi Kristiina Selgise ning poliitik Kristjan Järvani arutelu pensionisammaste üle, mida vedas tuntud rahatarkuse jagaja, investor ja õpetaja Kristi Saare. Uuriti, kes vastutab inimese pensioni eest. Selgis arvas, et kogu pensioni vastutust ei saa jätta inimesele, ehk 70% ulatuses peaks vastutama riik ja 30% inimene ise. Järvan aga arvas, et inimene vastutab oma pensioni eest 100% ja riik teine 100%, et inimene hakkama saaks. Arutleti, milline on hea pension Eestis, kas I pensonisammas on piisav. Leiti, et teiste Euroopa riikidega võrreldes võiks meil olla pension suurem, samas kahekesi elavad pensionärid saavad uuringute järgi enda sõnul hakkama. Arutleti laste kui meie pensionisammaste üle. 

Järvan arvas, et kogu pensionisüsteem on sama jätkusuutlik, kui riik ise ehk kui meil ei sünni lapsi, siis pole ka süsteem jätkusuutlik. Arutleti tööandjapensioni suurendamise vajalikkuse üle ning leiti, et tööandjad pole selleks eriti motiveeritud. Ka oli jutuks, kuidas panna ka madalama sissetulekuga inimesed säästmise peale mõtlema. Küsimusele, mis on üks asi, mida teha, et pensionär oleks tulevikus jõukam, vastas Selgis, et lisaks riigi pensionile peaks igal inimesel olema sääste.