Perelepituse mõju: kokkulepped sünnivad nelja–viie kohtumisega ja hoiavad pered kohtust eemal
- oktoobril toimus Tallinnas perelepituse konverents, mis tõi kokku ligi 100 valdkonnaga seotud inimest: sotsiaalkindlustusameti (SKA) ja sotsiaalministeeriumi esindajad, Tartu ülikooli teadlased, riiklikud perelepitajad ja omavalitsuste esindajad. Konverentsil vaadati tagasi riikliku perelepitusteenuse kolmele tegevusaastale, tutvustati Tartu ülikooli tehtud perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuringut ning seati teenuse arengu- ja tulevikusuundi.
Loo Autor: Kadri Käsk
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Tartu ülikooli teadlased Doris Pavlov ja Sabina Trankmann esitlesid konverentsil perelepituse mõju ja tulemuslikkuse uuringut. Uuringust selgus, et lapsevanemad on üldjoontes teenusega rahul: perelepitus suunab vanemaid hindama olukorda lapse silmade läbi, pakub neutraalset keskkonda läbirääkimisteks ning kokkuleppele jõutakse sobiva kiirusega. Mitmed vanemad märkisid, et ilma perelepituses osalemata poleks nendevahelist kokkulepet sellistel tingimustel sündinud. Uuring tõi esile ka laste osaluse olulisuse: laps saab perelepituses võimaluse rääkida kaasa teda puudutavates küsimustes. Perelepitus aitab vanemail seada esikohale lapse vajadused ning vältida kohtuvaidlust, mis võib lapse heaolu kahjustada. Pikaajalise mõjuna kirjeldati vanemate suhete muutumist stabiilsemaks, vanemlust teadlikumaks ning paremat teineteisemõistmist. Ebaõnnestumised seostusid peamiselt kokkuleppeni mittejõudmise või kokkuleppe mittetäitmisega, põhjuseks nimetati sageli teise vanema käitumist.
Arengukohana tõi uuring esile, et vanemluskokkuleppe saavutamine teenuse edukuse peamise näitajana on liiga kitsas. Probleemiks on info piiratud liikumine osaliste – SKA, omavalitsuste, kohtute ja lapsevanemate – vahel ning kohatised erinevused osaliste eesmärkides ja ootustes teenusele. Teadlikkus teenusest varieerub: lapsevanemate endi hinnangul on see ebaühtlane, ekspertide hinnangul pigem vähene.
Riikliku perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuringu lõpparuanne | 2.32 MB | pdf
SKA perelepituse tiimi esindajad tegid ülevaate riikliku teenuse käesolevast aastast ning teenuse arengusuundadest. „Ees seisab järjepidev arenguprotsess. 2025. aasta oktoobri seisuga töötab SKA perelepituse meeskonnas kaheksa inimest. Meil on lepingupartneritena rohkem kui 30 riiklikku perelepitajat üle Eesti. Riiklik perelepitusteenus on kolme aastaga kujunenud oluliseks perepoliitika ja vanemluse toetamise osaks,“ ütles SKA perelepitusteenuse omanik Kadri Käsk (fotol).
Perelepituse statistikat 2022–2025
Kolme aasta jooksul on toimunud 9191 perelepituse kohtumist.
Perelepitusest on saanud tuge ligi 5000 lapsevanemat ja üle 3000 lapse.
Sõlmitud on üle 1100 vanemluskokkuleppe. Lisaks on hulk vanemaid jõudnud omavahel kokkuleppele ilma ametliku leppeta.
45% juhtumitest on lõppenud kokkuleppe sõlmimisega ja see protsent on olnud läbi aastate tõusutrendis.
Lisaks on hulk vanemaid, kes on otsustanud perelepituse käigus, et jätkavad kooselu või on jõudnud kokkuleppele, ent ei ole soovinud sõlmida ametlikku vanemluskokkulepet.
Kas teadsid?
Riiklik perelepitus on mõeldud lapsevanematele, kes plaanivad kooselu lõpetada või on selle juba lõpetanud.
Perelepituse eesmärk ei ole panna vanemaid ära leppima, vaid kokku leppima.
Perelepitus on riiklikult rahastatud ja vanematele tasuta teenus.
Perelepitusel osalemine on vabatahtlik, isegi kui vanemad on sellele suunatud kohtumäärusega.
Perelepitus on kättesaadav kogu Eestis; selle kasutamine ei sõltu lapsevanema elukohast.
Teenust osutab riiklik perelepitaja, kellel on erialane väljaõpe ja pädevus.
Kõige rohkem käsitlevad kokkulepped suhtluskorda: kuidas saab laps suhelda vanemaga, kellega ta pidevalt koos ei ela.
Teisel kohal on lapse ülalpidamisega seotud kokkulepped.
Vanemluskokkulepe on õiguslikult võrdväärne kohtumäärusega.
Kokkuleppeni jõutakse keskmiselt 4–5 kohtumisega 3–5 kuu jooksul.
Konverentsi „Perelepitusteenuse tulemuslikkuse uuringust tulevikku: riikliku perelepitusteenuse kolm aastat“ korraldas 30.10.2025 Nordic Hotel Forumis sotsiaalkindlustusamet.
Veel samal teemal