Piibe iseseisvumise lugu
Kui Piibe oli 6-aastane, õnnestus meil Eesti Agrenska SA vahendusel osaleda Rootsis perelaagris. 5-päevasesse laagrisse oli kokku tulnud kümmekond Rootsi peret, kus kasvas täpselt sama harvikhaigusega laps nagu Piibe. Arvan, et seal, kuuldes Rootsi perede plaane ja võimalusi, hakkas minu peas esimest korda tiirlema mõte, et Piibe võiks ehk kunagi täiskasvanuna seada sisse oma elu väljapool vanematekodu.
Loo autor: Anneli Habicht Ajakiri Sinuga kaasautor, Piibe ema
Allikas: Ajakiri Sinuga
Tänaseks on sellest möödunud 20 aastat ja Piibe on Harku kodus iseseisvat elu elanud peaaegu viis aastat.
Kõike, mis vahepeal toimus, siin kirjeldada ei jõua, see annaks raamatu mõõdu välja. Kuid oluline on, et Piibe sirgudes hakkasime sammhaaval teda iseseisvumiseks ette valmistama. Piibe hakkas suviti osalema erivajadustega laste suvelaagrites. Algus oli konarlik, aga ajapikku paranes tema kohanemisvõime uute olude, uute juhendajate ja kodust väljapool ööbimisega. Teismeeast alates ka arutasime Piibega sageli, et täiskasvanuks saades ta kolib eraldi elama, nii nagu kõigis teisteski peredes asi käib.
Kuid oluline on, et Piibe sirgudes hakkasime sammhaaval teda iseseisvumiseks ette valmistama.
Kui Piibel täitus 16. eluaasta, käisime SKA-s nõustamisel ja panime Piibe erihoolekande teenuse järjekorda. Meie soov oli, et tütre tulevane kodu asuks meie Muraste kodule lähedal ja saaksime tihedalt suhelda. Seega, teoorias olime selleks muutuseks ette valmistunud.
Harku Kodu ja uue elu algus
Õnneliku kokkusattumusena asutas Harku vald 2020. aastal Harku Sotsiaalkeskuse ja Piibe oli erihoolekande teenuse järjekorras jõudsalt liikunud. Käisime Harkus kohapeal olude ja inimestega tutvumas, Piibe sai suvel teha mitu proovipäeva. Mulle jäi Harku Kodus töötavatest ja elavatest inimestest väga soe ja hea mulje. Kuid kõige olulisem oli, et Piibele väga meeldis seal! Eks kõik algab asutuse juhist. Harku Kodu juhataja Kersti on sotsiaalvaldkonnas kindlasti väga kogenud ja haritud professionaal, kuid veel olulisem on, et ta on rõõmsameelne ja hooliv, päris inimene.
Kolimine ja uue toa sisustamine
Ühesõnaga, detsembris 2020 kolis 22-aastane Piibe kodust välja ja Harkusse sisse. Meile anti Piibe toa sisustamisel vabad käed. Kena uus mööbel oli keskuselt, ise tõime kodust lapse toast kaasa kardinad, vaibad, seinapildid, arvuti ja muidugi Piibe isiklikud asjad tema enda valikul. Tuba sai hubane ja „piibelik“.
Esialgu käis tütar igal nädalavahetusel perel külas, aegamisi jäid pausid pikemaks. Kohtume ka praegu tihti, kuid pigem käime koos reisil, kontserdil, külas või teatris, aga mitte nii palju vanas kodus. Telefonis räägin Piibega pea iga päev.
Areng ja igapäevaelu Harkus
Piibele on Harku Kodus elamine andnud justkui seljasirutuse. Ta on palju julgem, eneseteadlikum, toimetulevam. Jah, ta vajab ka praegu tuge, kuid Harkus töötavad tegevusjuhendajad seda pakuvadki. Tal on päris oma tugiisik Eira, imearmas proua, kellega koos saab Piibe käia poes, apteegis, ujulas, kinos, kohvikus jne. Näiteks julgeb Piibe nüüd vabatahtlikult lasta pereõel vererõhku mõõta ja vaktsiinisüste teha. Minul see temaga ei õnnestunudki, hoolimata aastatepikkusest veenmisest ja pisaratega harjutamisest. Ta on lõpuks õppinud kella tundma! Loe pikemalt siit
Veel samal teemal
