President Karis: tehisarust ei saa hariduses enam mööda vaadata

Õpetajaameti rahvusvahelise tippkohtumise ISTP esimesel täistööpäeval tutvustas Eesti TI-hüppe näitel, kuidas tehisaru hariduses kasutada nii, et toetada õpilaste loovat ja süstemaatilist mõtlemist.

"Me ei tea veel täpselt, kuidas taltsutada tehisaru nii, et see looks järjepidevalt väärtust – hariduses või muudel aladel," ütles Eesti Vabariigi President Alar Karis oma kõnes ISTP avatseremoonial. „Kuid on ilmne, tagasiteed enam pole. Tehisaru kujundab meie ühiskondi, meie tööturge ja meie igapäevaelu. Haridus ei saa kõrvale jääda ja loota, et see laine meist möödub."

Oma põhikõnes „Eesti hariduse lugu" kirjeldas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Eesti lähenemist, kuidas tehisaru koolides rakendada. „Me ei torma ummisjalu tehnoloogia juurde," ütles Kallas. „Teisalt tunneme tõepoolest, et tehisaru tõttu on inimesed sattunud evolutsioonilise surve alla: teadmised on küll olulised, kuid kõige olulisemaks kujuneb õpilaste oskus mõelda nii süstemaatilisemalt kui ka loovamalt. Need kõrged kognitiivsed oskused on olulised lapse elus juba palju varem, kui me seni oleme vajalikuks pidanud."

Kallas kinnitas Eesti toetust õpetajatele: „Tulevikus vajame kindlasti rohkem õpetajaid, mitte vähem. Õpetajad on hariduses kesksel kohal."

Ülemaailmse haridustöötajate ametiühingute katusorganisatsiooni Education Internationali peasekretär David Edwards märkis, et maailmas on puudu 44 miljonit õpetajat. Tema sõnul muutub õpetajate roll tehisaru ajastul veelgi tähtsamaks. „Üksilduse epideemia ja tehisaru pealetungi ajal peame tegema tarku otsuseid selle kohta, mida me kasutusse võtame ja millest me loobume," ütles Edwards ja rõhutus, et tippkohtumisel riikide antavad lubadused on olulised ja neid tuleb tähelepanelikult jälgida.

OECD hariduse ja oskuste direktoraadi direktor Andreas Schleicheri sõnul viitavad andmed sellele, et tehisaru võib aidata vähemkogenud õpetajatel viia oma töö õpilastele kõrgemale tasemele. Teisalt hoiatas ta, õpilased, kes liiga palju tehisaru kasutavad, lasevad tehisarul liialt ka enda eest mõelda. „Õppimine on alati seotud kognitiivse pingutuse ja panusega – vajame ju tegelikult, et õpilased näeksid õppides ka vaeva," sõnas Schleicher.

Pärast avatseremooniat külastasid ligi 20 riigi delegatsioonid üheksat Eesti kooli, külastused toimuvad ka täna ja homme. Algasid ka suletud sisulised sessioonid, kus ministrid, ametiühingute juhid ja õpetajad-koolijuhid arutasid tehisaru rakendamist, õpetajate autonoomiat ning erialase arengu strateegiaid.

Tippkohtumine kestab kuni 11. märtsini, mil iga riik teatab kolm haridusalast kohustust.

Meediale on avatud:

Pressikonverents: 11. märts, 12:30-13:00, Kultuurikatel

Lõpusessioon riikide kohustustega: 11. märts, 14:30-16:00, Kultuurikatel

Programmi täpsem ülevaade: istp2026.ee avaneb uues vahekaardis
Avatseremooniat ja tippkohtumise avatud sessiooni saab järele vaadata Delfist avaneb uues vahekaardis.
Fotod sündmusest: https://flic.kr/s/aHBqjCMa8v avaneb uues vahekaardis

ISTP 2026

16. õpetajaameti rahvusvaheline tippkohtumine ISTP toob kokku haridusministrid, õpetajate ametiühingute juhid ja praktikud ligi 20 tipptasemel haridussüsteemist. Osalemine toimub kutse alusel ja on avatud OECD liikmesriikidele, kelle PISA tulemused on silmapaistvad. Tänavu teema on „Käiguvahetus: õpetajad ja õppijad tuleviku õpikeskkonnas."

ISTP 2026 korraldab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium koostöös OECD, Education Internationali ja Eesti Haridustöötajate Liiduga.