Puude tuvastamine vajab läbipaistvust: EPIKoja praktika näitab süsteemseid kitsaskohti
Puude tuvastamise protsessis esineb jätkuvalt olukordi, kus inimesele keeldutakse puude määramisest, kuid kohus määrab selle hiljem täiendavate andmeteta. EPIKoja praktika toob välja vajaduse läbipaistvama ja tõhusama süsteemi järele ning julgustab inimesi oma õigusi vaide või kohtukaebusega kaitsma.

Foto: Kambja Vald
Inimeste õiguste kaitsmine ei tohiks sõltuda kohtumenetluse läbimisest
Puude raskusastme tuvastamine Eestis on jätkuvalt teema, mis tekitab palju küsimusi – nii inimestes kui ka praktikutest õiguskaitsjates. Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) igapäevane töö näitab, et Sotsiaalkindlustusameti otsused puude määramise asjus ei ole alati läbipaistvad ega mõistetavad.
Korduv muster: vaie ei aita, kohus aitab
EPIKoja praktikas on rohkelt juhtumeid, kus inimesele keeldutakse puude määramisest nii esmasel hindamisel kui ka vaidemenetluses. Ometi, kui inimene pöördub edasi kohtusse, tehakse sageli uus – ja inimese kasuks – otsus. Häirivaks teeb olukorra aga tõsiasi, et kohtumenetluses ei esitata sageli uusi tõendeid, mis tähendab, et õiglane lahend oleks olnud võimalik juba varasemas etapis.
Vähesed ressursid, topelt menetlused
Selline olukord ei koorma mitte ainult inimest, kes peab läbima pika ja kurnava menetlusteekonna, vaid raiskab ka avalikke ressursse. Kui kohtumenetlus kinnitab inimese õigust puudele ilma lisatõenditeta, siis tekib õigustatud küsimus: miks ei olnud võimalik teha seda otsust juba Sotsiaalkindlustusametis?
Õiguste kaitsmine on igaühe õigus – ja võimalus
EPIKoda julgustab kõiki inimesi, kes tunnevad, et nende puude hindamise otsus ei olnud õiglane, esitama vaidet või vajadusel pöörduma kohtusse. Õigussüsteem peab toimima õiglaselt juba esimeses etapis, kuid seni, kuni see alati nii ei ole, tuleb oma õiguste eest seista.
Veel samal teemal


























































































































































