Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid: kavandatav automaks ei arvesta erivajadustega

„Jälgime murelikult mootorsõidukimaksu seaduse ümber toimuvat. Ehkki seaduse vastuvõtmisel ei tehtud erandeid, on nüüdseks teada, et riik plaanib maksusoodustusi lastega peredele ning laialdasi soodustusi M- ja N-kategooria sõidukitele. Tervitame küll soodustusi lastega peredele, kuid samal ajal on jäänud tähelepanuta puudega inimeste vajadused ja Eesti puuetega inimeste koja (EPIKoja) varasemad ettepanekud kehtestada maksuerandid neile, kelle jaoks isiklik sõiduvahend pole mugavus, vaid eluline vajadus ühiskonnaelus osalemiseks,“ kirjutavad oma pöördumises Eesti puuetega inimeste koda, Eesti liikumispuudega inimeste liit, Eesti pimedate liit, Eesti intellektipuudega inimeste tugiliit ning psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedaste huvikaitse ühing

Ühendused nõuavad võrdset kohtlemist ja sihitud maksuvabastusi

„Kuna näeme, et riik on muutnud oma algset kurssi ja plaanib maksusoodustusi lastega peredele, peame õigeks, et riik arvestaks ka puudega inimeste olukorraga ning kehtestaks seadusega maksuvabastuse isikutele, kellel on raske või sügav liikumispuue, intellektipuue või nägemispuue – kelle jaoks ühistranspordi iseseisev kasutamine terviseseisundist ja ligipääsetavusest tulenevalt on keeruline, kui mitte võimatu,“ seisab ühenduste pöördumises.

Ühendused märgivad, et EPIKoda ei ole saanud infot M- ja N-kategooria sõidukitele kavandatavatest laialdastest maksusoodustustest. Samuti ei ole neid plaane EPIKodaga arutatud. Koda oletab, et need kavandatavad soodustused ei lange kokku ühegi EPIKoja varasema ettepanekuga – olgu selleks seadusesse kohandatud sõidukite erandi lisamine või soodustuste andmine konkreetsetele sihtrühmadele

„Aruteludes oma liikmesorganisatsioonidega jõudsime ühisele arusaamale, et üldine maksuvabastus ei ole kõikuva poliitilise maastiku tingimustes tingimata eesmärk omaette – puudega inimeste ja nende perede seisukohalt on palju teemasid, mis vajavad riigi tuge ja kaasmaalaste panust: kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused, ligipääsetavus, asjakohased ja sihitatud toetused. Kõike seda on vaja eeskätt selleks, et puudega inimesed ja nende lähedased saaksid võimalikult võrdselt osaleda ühiskondlikus elus, õppida ja töötada.

Euroopa eeskujud ja ÜRO konventsioon: Eesti peab järele jõudma

Pöördumise autorid toovad esile, et paljud teised Euroopa riigid on mootorsõidukimaksu kehtestamisel puudega inimeste olukorda arvesse võtnud. Näiteks Lätis kehtivad maksuerandid puudega inimestele ja peredele, kus kasvatatakse puudega last. Soome võimaldab autoga seotud maksude tagastust liikumis-, nägemis- või muu raske ja püsiva puudega isikutele. Suurbritannias kehtivad maksuerandid liikumispuudega inimestele, sealhulgas nägemispuude ja mitmikpuuetega inimestele.

„Õiguskantsler on väljendanud seisukohta, et näiteks puudega inimesele või tema määratud isikule kuuluva auto aastamaks võiks olla täielikult vabastatud, piirduda üksnes baasmaksuga (nt 50 eurot) või järgida Ühendkuningriigi eeskuju, kus puudega inimestele kehtib 50-protsendiline soodustus,“ märgivad ühendused.

Praxise avaldatud analüüs (juuni 2025) näitas, et puudega inimesed kuuluvad kõige haavatavamate gruppide hulka, keda maksutõusud ja eelarvekärped enim mõjutavad. Nende heaolu sõltub suuresti riiklikust sotsiaalkaitsest ja teenustest. Paljud puudega inimesed kuuluvad riskirühmadesse – olgu põhjuseks madal sissetulek või kroonilised haigused – ja seetõttu on nad maksukoormuse suhtes eriti tundlikud.

Mootorsõidukimaks mõjub eriti negatiivselt inimestele, kes elavad hajaasustusega piirkondades, kus ühistransport puudub. EPIKoja poole pöörduvad sageli just maapiirkondades elavad puudega inimesed, kellele isiklik sõiduk on ainus võimalus pääseda kooli, tööle või avalike teenuste juurde.

EPIKoja ettepanekud lähtusid eeldusest, et riigil oleks lihtne maksuvabastust rakendada – vajalik info sõiduki omaniku, puude raskusastme ja liigi ning peresidemete või seaduslike esindussuhete kohta on registrites olemas. Loe pikemalt siit: rup.ee