Rein Reisberg: ligi 15% masinatega seotud tööõnnetustest juhtub hoolduse ajal
Töökullide erisaates räägime hiljutise raske tööõnnetuse taustal tööohutusest ja hooldustööde riskidest. Telefoni teel kommenteerib teemat Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg, kes selgitab, miks on hooldustööd sageli ohtlikumad kui seadmete tavapärane kasutamine ning mida peaksid tööandjad ja töötajad üle vaatama.
Mitme tööandja koostöö nõuab kokkuleppeid
Õnnetuse puhul oli tegemist olukorraga, kus töökohal tegutsesid erinevate ettevõtete töötajad. Sellisel juhul tuleb lähtuda **Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §12 põhimõttest, mille kohaselt peavad samal töökohal töötavad eri tööandjad omavahel kokku leppima töökorralduse, vastutuse ja ohtudest teavitamise.
„Tuleb läbi rääkida, kes mida teeb, kes mida teha võib ja kes mida teha ei tohi,“ selgitas Reisberg. Tema sõnul võib mõnel juhul olla otstarbekas, et seadme hoolduse ajal on kogu ala töövõtja hallata ning tavapärased kasutajad sinna ei sekku. Kuid see eeldab selgeid kokkuleppeid.
Hooldust ei kajastata riskianalüüsis piisavalt
Reisberg tõi esile, et paljudes ettevõtetes on riskianalüüsid koostatud eelkõige seadmete tavapärase töö põhjal. Hoolduse ja remondi käigus tekkivad ohud jäävad aga sageli tähelepanuta.
„Riskianalüüsides käsitletakse seda, kui masin töötab – müra, tolm, liikuvad osad. Aga see, mis toimub hoolduse ajal, kus kaitsed on eemaldatud ja inimene on ohtlikus tsoonis, on tihti läbi mõtlemata,“ ütles ta.
Statistiliste hinnangute järgi võib ligikaudu 15 protsenti masinatega seotud tööõnnetustest toimuda just hooldustööde ajal. Arvestades, et masinad seisavad hoolduseks suhteliselt lühikest aega, on õnnetuse tõenäosus sellel perioodil proportsionaalselt suurem kui tavapärase töö ajal.
Energia lukustamine on üks tõhusamaid meetmeid
Reisbergi sõnul on üheks usaldusväärsemaks viisiks soovimatu käivitumise vältimiseks energiaallikate lukustamine ja märgistamine. Selle põhimõte on, et hooldust tegev töötaja kontrollib ise seadme energiavarustuse taasühendamist.
„See on üks kindlamaid meetodeid, aga oluline on, et valitud lahendus oleks tõhus ja seda päriselt järgitaks,“ märkis ta. Seadus ei sätesta konkreetset tehnilist lahendust, kuid tööandja kohustus on tagada ohutus.
Nooremate töötajate riskikäitumine
Reisbergi sõnul näitab tööõnnetuste statistika, et meeste seas on sagedaseks vanusegrupiks 25–34 aastat. Selle taga võib olla kasvav enesekindlus ja arusaam, et saadakse keerulistes olukordades hakkama.
„Masinal on jõud, inimesel peab olema mõistus,“ ütles ta. Tema hinnangul ei õigusta liigne julgus ohutusnõuete eiramist. Töid tuleks teha vaid juhul, kui inimene on saanud vastava väljaõppe ja teab, kuidas neid ohutult teostada.
Järelevalve jätkub tavapäraselt
Kuigi konkreetne juhtum on uurimisel, ei ole Tööinspektsioonil plaanis käivitada erakorralisi projekte üksnes selle õnnetuse tõttu. Masinate ja seadmete ohutus on niigi järelevalve põhiteema.
Lisaks kontrollile pakub Tööinspektsioon tööandjatele ka ennetavat nõustamist. Soovi korral saab ettevõte kutsuda töökeskkonna konsultandi, et hinnata koos masinate ja tööprotsesside võimalikke ohte.
Reisbergi sõnul peaksid tööandjad oma riskianalüüse üle vaatama ning hindama riske realistlikult, vajadusel pigem rangemalt kui leebemalt.
„Hooldustöö ei ole rutiinne tegevus. Sageli on see suurema riskiga kui seadme tavapärane kasutamine,“ ütles ta. „Seetõttu tuleb seal ohutusmeetmeid käsitleda eriti tähelepanelikult.“
Veel samal teemal
