Rille Pihlak: Eesti vähiravi vajab inimkesksemat lähenemist ja paremat ligipääsu uuringutele
Onkoloogika vodcast’i 28. episoodis arutlesid saatejuht Kristel Leif ja Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog ning Eesti Vähitõrjevõrgustiku ESTCAN kliiniline juht Rille Pihlak Eesti vähiravi kitsaskohtade ja arenguvõimaluste üle. Vestluses tõstatusid nii rahvusvahelise kogemuse mõju, patsientide ligipääs uuringutele kui ka vajadus muuta süsteem senisest inimkesksemaks.
Pihlaku sõnul annab tema kümneaastane töökogemus Inglismaal selgema perspektiivi Eesti tervishoiusüsteemi tugevustest ja nõrkustest. „Välismaal töötamine aitab mõista, kui oluline on süsteemi järjepidevus ja hästi toimiv koostöö erinevate osapoolte vahel,“ märkis ta.
Kuigi Suurbritannias on tervishoius rohkem ressursse ja suuremad meeskonnad, ei tähenda see Pihlaku hinnangul automaatselt paremat süsteemi. Samas on seal mitmeid praktikaid, mida võiks ka Eestis rohkem rakendada, eelkõige puudutab see raviteekondade selgust ja patsiendi rolli tugevdamist.
Olulise teemana käsitleti Eesti Vähitõrjevõrgustiku ESTCAN rolli. Tegemist on koostööplatvormiga, mille eesmärk on parandada vähiravi kvaliteeti ja sidusust üle Eesti. Pihlaku sõnul võiks ESTCAN tulevikus aidata kaasa raviteekondade ühtlustamisele ning paremale info liikumisele erinevate raviasutuste vahel.
„Kui erinevad süsteemi osad omavahel paremini suhtlevad, võidab sellest eelkõige patsient,“ rõhutas Pihlak.
Vestluses peatuti ka patsientide jaoks sageli problemaatilisel teemal – uuringutele pääsemisel. Leif tõi näite oma hiljutisest MRT-uuringu kogemusest, kus vaatamata kohalikele võimalustele tuli uuringu tegemiseks sõita teise linna.
Pihlaku hinnangul ei ole sellised olukorrad harvad ning viitavad süsteemsele probleemile. „Tehniline võimekus võib olla olemas, kuid patsient ei pruugi sellele reaalselt ligi pääseda. See tekitab lisakoormust nii ajaliselt kui ka emotsionaalselt,“ ütles ta.
Tema sõnul tuleks rohkem tähelepanu pöörata sellele, et uuringud ja ravi oleksid patsiendile kättesaadavad võimalikult kodu lähedal, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud.
Saates kõlanud arutelu keskne mõte oli vajadus liikuda inimkesksema tervishoiu suunas. See tähendab Pihlaku sõnul süsteemi, mis arvestab lisaks ravile ka patsiendi igapäevaelu, lähedaste rolli ning psühholoogilisi vajadusi.
„Patsient ei ole ainult diagnoos. Ta on inimene oma hirmude, pere ja elukorraldusega,“ ütles Pihlak.
Vestluses leiti, et kuigi Eesti vähiravis on palju tugevaid külgi, vajab süsteem paremat koordineeritust ja paindlikkust. Muudatused ei eelda tingimata suuri lisainvesteeringuid, vaid eelkõige paremat koostööd ja olemasolevate ressursside nutikamat kasutamist.
