Rohkem omavalitsusi saavad võimaluse alustada tervishoiu ja hoolekande koostööd
Sotsiaalministri määruse muudatusega laieneb tervishoiu ja sotsiaalhoolekande koostööd toetava TERVIKU-mudeli kasutamine üle Eesti. See tähendab, et uues taotlusvoorus saavad toetust taotleda lisaks senistele piirkondadele ka need omavalitsused, kes pole varem programmis osalenud.

Foto: Sotsiaalministeerium
Allikas: Sotsiaalministeerium
Riigi toel alustasid 2020. aastal esimesed piirkonnad koostööd, kus tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajad ning teised osapooled tegutsevad ühiselt, et aidata inimesi, kellel on mitu erinevat abivajadust. Viimase viie aasta jooksul on selline koostöö arenenud üheksas piirkonnas. Nüüd on eesmärk seda edulugu laiendada.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul aitab TERVIKU-mudel tagada, et inimene saab õigeaegset ja koordineeritud abi. „Inimene peab saama õigel ajal, õiges kohas ja õige spetsialisti käest talle vajalikku abi, ilma et ta peaks oskama orienteeruda praegu paraku üsnagi keerulises ja killustunud süsteemis,“ ütles Joller. „Umbes neljandikul elanikkonnast on mitu kroonilist haigust, millega sageli kaasnevad sotsiaalsed probleemid, siis ei suuda ükski arst kõike ise lahendada. Vaja on paremat koostööd nii tervishoiu sees kui ka tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi vahel. Senised projektid on toonud välja nii TERVIKU-te mudeli plussid kui ka arendamist vajavad kohad ning ennast igati õigustanud. See annab hea aluse tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimimisel püsiva ja toimiva lahenduseni jõudmiseks.“
Mudel toetab eri spetsialistide koos tegutsemist ja märkamist ning abi pakkumist võimalikult vara – nii väheneb lähedaste koormus ja inimesed saavad kauem oma kodus toime tulla.
TERVIK tähendab piirkondlikku koostöövõrgustikku, kuhu kuuluvad tervishoiuteenuse osutajad (nt perearstid, haiglad, kiirabi) ja sotsiaalteenuse pakkujad (sh kohalikud omavalitsused). TERVIK ei ole uus asutus, vaid kokkuleppeline koostöövorm, mis tugineb olemasolevatele struktuuridele. TERVIKu eesmärk on leppida oma maakonnas kokku peamised koostöövaldkonnad ja eesmärgid ning tagada, et teenused oleksid järjepidevad, kvaliteetsed ja ei dubleeriks üksteist.
Pärast määruse jõustumist avaneb uus taotlusvoor, kus ühe projekti maksimaalne toetus on 235 590 eurot. Toetuse saajalt omaosalust ei nõuta. Uus taotlusvoor avatakse hiljemalt novembri esimeses pooles ja on avatud kuni 31.05.2026.
Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Ida-Virumaa on juba varasemalt kaasatud ning seal toimub samasisuline tegevus Euroopa Õiglase Ülemineku Fondi toel.
Veel samal teemal











































































































































































































































































