Sotsiaal- ja ühistransport ei toimi veel ühtse süsteemina
Eestis ei täienda sotsiaaltransport ja ühistransport veel piisavalt teineteist, kuigi ideaalis peaksid need toimima ühtse süsteemina. Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul on paljudel inimestel liikumisvõimalused endiselt piiratud.
Foto: Tallinn
Allikas: Eesti Puuetega Inimeste Koda
Koja värske küsitluse järgi ei saa 83 protsenti vastanutest ühistransporti kasutada. Peamisteks põhjusteks tuuakse terviseseisund, puudulik ligipääsetavus ning sobimatud sõidugraafikud.
Probleemid on seotud nii füüsilise keskkonna kui ka teenuse korraldusega. Näiteks on peatused sageli madalad, äärekivid kõrged ning busside ja platvormide vahed suured. Samuti ei ole alati tagatud piisav abi sõidukisse sisenemisel ja sealt väljumisel. Puudulikuks peetakse ka ligipääsetava info kättesaadavust.
Kui ühistransport ei ole kasutatav, peaks seda asendama sotsiaaltransport, kuid ka sellel teenusel on piirangud. Sageli saab teenust kasutada vaid kindlatel eesmärkidel, nagu tööle, haridusasutusse või arsti juurde sõitmiseks. Lisaks tuleb sõidud ette tellida ning teenus ei pruugi olla kättesaadav õhtuti, nädalavahetustel või riigipühadel.
Õiguskantsler on pöördunud Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole küsimusega, miks ei taga seadus puudega inimestele võimalust kasutada sotsiaaltransporti ka muudel eesmärkidel, näiteks kogukonnaelus osalemiseks.
Küsitluses osalenud inimesed tõid esile ka teenuse kulukuse. Näiteks võib üks edasi-tagasi sõit suurematesse linnadesse maksta kümneid eurosid, mis mitmekordsete sõitude korral kuus kujuneb märkimisväärseks väljaminekuks.
Sotsiaaltransporti kasutatakse peamiselt tervishoiuteenustele jõudmiseks, kuid ka igapäevasteks tegevusteks, nagu poes või apteegis käimine ning lähedaste külastamine. Seetõttu ei peeta teenust üksnes sotsiaalabiks, vaid oluliseks osalemise võimaldajaks.
Samas on piirkondi, kus teenus toimib paindlikumalt. Seal on võimalik transporti tellida lühema etteteatamisajaga ning kasutaja ei pea alati põhjendama sõidu eesmärki.
Ekspertide hinnangul on vaja kehtestada sotsiaaltranspordile ühtsed miinimumstandardid, mis tagaksid teenuse kättesaadavuse kõigil nädalapäevadel ning mõistliku etteteatamisaja. Samuti peetakse oluliseks laiendada teenuse kasutusvõimalusi.
Lisaks rõhutatakse vajadust parandada ühistranspordi ligipääsetavust. Selleks tuleks kohandada peatusi ja sõidukeid, parandada info kättesaadavust ning koolitada juhte puudega inimesi abistama.
Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul aitaks ligipääsetavam ühistransport vähendada ka survet sotsiaaltranspordile ning parandada inimeste võimalusi igapäevaelus osalemiseks.
