Sotsiaalkiirabi sündis Estkeeri kogemusest: uus teenus aitab kodus hätta sattunud inimesi
Eestis kogub hoogu mõte luua teenus, mis aitaks inimesi olukordades, kus nad satuvad küll kodus hätta, kuid ei vaja esialgsel hinnangul ei kiirabi, päästjate ega politsei kiiret sekkumist. Kõne all on nn sotsiaalkiirabi ehk abiteenus, mis pakuks kiiret ja praktilist tuge neile, kes ei saa enam omal jõul hakkama.
Teema puudutab eelkõige eakaid ja liikumisraskustega inimesi. Näiteks võib vanem inimene jääda liftita paneelmaja ülemisel korrusel oma korterisse lõksu, sest trepist liikumine ei ole enam jõukohane. Samuti võib kodus juhtuda õnnetus — jalg jääb vaiba taha kinni, inimene kukub ning enam püsti ei saa. Kõik sellised juhtumid ei vaja tingimata haiglaravi või elupäästvat sekkumist, kuid abi on siiski kiiresti vaja.
Häirekeskuse ja olemasoleva süsteemi vahele jäänud abivajadus
Häirekeskusesse tuleb aastas ligi miljon kõnet. Neist umbes 65 protsendi puhul saadetakse välja kiirabi, pääste või politsei. Ülejäänud 35 protsenti moodustavad aga juhtumid, kus inimene vajab küll abi, kuid praegu ei ole alati sobivat reageerijat saata. Just selles tühimikus nähaksegi võimalust sotsiaalkiirabi teenusele.
Praegu reageerivad kodus kukkunud või muul viisil hätta sattunud inimeste väljakutsetele sageli kiirabi või politsei, kuigi paljudel juhtudel vajaks inimene eelkõige ohutut abistamist, seisundi hindamist ja vajadusel edasise hoolduse korraldamist. Uue teenuse mõte oleks see koormus osaliselt enda kanda võtta.
Sotsiaalkiirabi idee sündis Estkeeri praktikast
Kuigi avalikkuses on sotsiaalkiirabi teemal viimasel ajal kõlanud ka Punase Risti nimi, rõhutab Estkeeri tegevjuht Sander Sassi, et teenuse sisu, ülesehitus ja arendus sündisid tegelikult just Estkeeri praktilisest tööst koduhooldusteenuste valdkonnas.
„Sotsiaalkiirabi teenuse arendus on välja töötatud koduhooldusteenuseid pakkuvas ettevõttes Estkeer. Teenuse arendamisel oli esmalt vaja aru saada, millised on klientide probleemid ja kuidas neid lahendada,” ütles Sassi.
Tema sõnul ei sündinud idee teooriast, vaid reaalsest vajadusest. Estkeer töötas välja väljakutseteenuse, mille puhul reageeriti Tartu piires 20 minuti jooksul. Kõige sagedamini tuli appi minna eakatele klientidele olukorras, kus lähedane viibis kaugel või temaga ei saadud ühendust. Aja jooksul hakkasid teenust kasutama ka kohalikud omavalitsused.
Sassi sõnul algas sotsiaalkiirabi arendamine juba 2020. aastal ning eesmärk oli kujundada sellest loomulik osa operatiivteenuste süsteemist kõrvuti kiirabi, politsei, päästeameti ja häirekeskusega.
„Teenuse vajalikkusest hakkasid erinevad osapooled üha valjemalt rääkima ka avalikkuses. See näitas, et teadlikkuse kasvades suureneb ka nõudlus sotsiaalkiirabi teenuse järele,” märkis ta.
Tegemist ei ole ainult kukkunud inimese abistamisega
Sassi rõhutab, et sotsiaalkiirabi ei tohi taandada pelgalt kukkunud inimese püstitõstmisele. Tema sõnul on selline käsitlus liiga kitsas ja jätab tähelepanuta tegeliku probleemi.
„Paljudel juhtudel ei ole peamine probleem mitte kukkumine ise, vaid puudulik hooldusteenus, mille lahendamisega tuleb edasi tegeleda ja millest tuleb teavitada ka kohalikku omavalitsust,” selgitas Sassi.
Tema hinnangul on sotsiaalkiirabi teenuse toimimise eelduseks toimiv koduhooldusteenus, kus töötavad koolitatud hooldustöötajad ning olemas on vajalikud kriisikoolitused. Sageli järgneb kiirabi või politsei väljakutsele vajadus hooldusteenuse järele ning just see võib võtta tunde, enne kui olukorra saab lõplikult lahendatuks lugeda.
Teenust juba piloteeritakse Tartu piirkonnas
Praegu on Riigi Tugiteenuste Keskus sõlminud sotsiaalkiirabi projekti piloteerimiseks lepingu ettevõttega Estkeer. Teenust piloteeritakse koostöös Tartu, Kastre, Kambja ja Kanepi vallaga. Teenust osutatakse ööpäevaringselt ehk 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.
Punane Rist soovib teenust katsetada ka Pärnumaal
Samas on Punane Rist pakkunud välja võimaluse piloteerida sarnast teenust ka Pärnus ja Pärnumaal. Esialgse plaani järgi võiks katseperiood alata aprillis ja kesta mai lõpuni. Selle aja jooksul tahetakse hinnata, kui suur on tegelik vajadus, kui palju kulub ressursse ning millised on teenuse peamised tugevused ja kitsaskohad.
Võimalik uus lüli Eesti abisüsteemis
Kui pilootprojektid annavad positiivseid tulemusi, võib sotsiaalkiirabist kujuneda oluline uus osa Eesti abi- ja hooldussüsteemist. Kõik abivajajad ei vaja alati sireenide ja vilkuritega autot. Vahel on kõige tähtsam, et keegi tuleks kiiresti kohale, aitaks inimest, hindaks olukorda ja looks ühenduse edasise vajaliku abiga.
