Sotsiaalkiirabi võiks aidata olukordades, kus inimene jääb abita süsteemide vahel

Sotsiaalkiirabi vajadus tekib olukordades, kus inimese probleem ei vaja otseselt meditsiinilist sekkumist, kuid abi andmisega ei saa oodata. Näiteks võib kiiret tuge vajada üksi elav eakas, lähisuhtevägivalla ohver, vaimse tervise kriisis inimene või laps, kelle turvalisus on ohus.

Praegu võivad sellised juhtumid jõuda politsei või kiirabini, kuid pärast esmast sekkumist ei pruugi olla selge, kes inimese abistamisega edasi tegeleb.

Uue teenuse asemel on vaja paremat koostööd

Vivika Kendra magistritöö keskendus sellele, kuidas korraldada Eestis kiireloomulistele sotsiaalsetele probleemidele reageerimist. Uuringus analüüsiti Eesti õigusakte, Soome ja Rootsi kogemusi ning kümne eksperdi hinnanguid.

Uuringu peamine järeldus on, et Eestis ei ole esmajärjekorras vaja luua uut üleriigilist teenust, vaid parandada olemasolevate asutuste koostööd.

Oluline on kokku leppida, kuidas tuvastatakse kiire sotsiaalse abi vajadus, kellele juhtum edasi antakse ning kes vastutab selle eest, et inimene saaks vajalikku abi.

Häirekeskuse 2022. aasta uuringus selgus, et 3609 analüüsitud kõnest 868 ehk 24,1 protsenti olid seotud ka sotsiaalsete probleemidega. Kõige sagedamini puudutasid need alkoholisõltuvust, vaimse tervise probleeme, abivajavaid lapsi ja lähisuhtevägivalda.

Eksperdid peavad oluliseks selget vastutust

Uuringus osalenud eksperdid pidasid kõige olulisemaks juhtumite aktiivset üleandmist. See tähendab, et inimese abivajadusest ei piisa üksnes järgmise asutuse teavitamisest, vaid peab olema kindel, et juhtum võetakse vastu ja abistamine jätkub.

Kõik kümme eksperti andsid aktiivsele üleandmisele kõrgeima võimaliku hinnangu.

Samuti peeti vajalikuks ühtset abivajaduse hindamise süsteemi ning võimalust konsulteerida ööpäev läbi sotsiaalvaldkonna spetsialistiga.

Soome kogemus näitab, et ööpäevaringne sotsiaalvalve saab teha tihedat koostööd politsei, kiirabi ja Häirekeskusega. Rootsis on kiire sotsiaalabi korraldamisel suurem roll kohalikel omavalitsustel.

Lahenduseks võiks olla piirkondlik katseprojekt

Uuringu kohaselt võiks Eestis alustada piirkondliku katseprojektiga, kus katsetatakse kiire sotsiaalse abi korraldamist ning asutustevahelist koostööd.

Esimese sammuna võiks luua võimaluse, et Häirekeskus, politsei ja kiirabi saavad vajaduse korral kiiresti nõu sotsiaalvaldkonna spetsialistilt.

Kendra uuring rõhutab, et sotsiaalkiirabi eesmärk ei ole asendada olemasolevaid teenuseid, vaid tagada, et inimene ei jääks pärast esmast sekkumist abita.

Kõige olulisem on, et kiiret sotsiaalset abi vajav inimene jõuaks õigel ajal sobiva teenuseni ning tema probleem ei jääks erinevate asutuste vastutusalade vahele. Loe uuringut täiesmahus siit