Sotsiaalkindlustusamet: Eestis elab üle 101 000 puudega inimese, arv on kuue aastaga märgatavalt vähenenud

2019. aasta lõpus oli puudega inimesi Eestis 155 587 ehk ligikaudu 12% elanikkonnast. Kuue aastaga on see arv kahanenud enam kui 54 000 inimese võrra. Statistika järgi on puudega inimeste arv alates 2019. aastast olnud pidevas languses.

Peaaegu pooltel raske puue

2025 aasta lõpu seisuga oli:

sügava puudega inimesi 8963 (9% puuetega inimestest),

raske puudega inimesi 47 270 (47%),

keskmise puudega inimesi 44 784 (44%).

Vanuseliselt jagunevad puudega inimesed järgmiselt:

lapsi vanuses 0–17 aastat 8772 (9%),

tööealisi vanuses 18–63 aastat 35 198 (35%),

eakaid vanuses 64+ aastat 57 047 (56%).

Enam kui pooled puudega inimestest on seega vanemaealised.

Vähenenud töövõimega inimesi üle 91 000

Eesti Töötukassa andmetel oli 30. novembri 2025 seisuga vähenenud töövõimega inimesi kokku 91 292.

Neist:

osalise töövõimega inimesi 54 442 (60%),

puuduva töövõimega inimesi 36 850 (40%).

Töövõime hindamise statistika näitab, et töövõime langus puudutab märkimisväärset osa tööealisest elanikkonnast.

EPIKoda peab vähenemist arusaamatuks

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on nimetanud puudega inimeste arvu kiiret vähenemist kriitiliseks ja raskesti mõistetavaks trendiks. Organisatsiooni hinnangul ei kajastu statistikas ühiskondlik reaalsus, kus terviseprobleemidega inimeste hulk pigem kasvab.

Näiteks diagnoositakse üha enam vaimse tervise häireid ning sagenenud on elustiilihaigused, mis põhjustavad tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti vananeb Eesti elanikkond, mis peaks üldjuhul suurendama terviseprobleemidega inimeste osakaalu.

Murekohana tuuakse esile ka puude raskusastme tuvastamise aluseid ning hindamiskriteeriume eri sihtrühmade puhul – laste, tööealiste ja vanaduspensioniealiste inimeste puhul. Küsimusi tekitab ka korduvhindamiste otsuste põhjendatus.

Detailsemat infot puudega inimeste kohta aastate lõikes on võimalik leida Statistikaameti andmebaasidest, sealhulgas:

puudega inimeste üldandmed,

puudega inimeste toimetulek,

puudega inimeste tööhõive,

puudelise liikmega leibkonnad.

Andmed võimaldavad analüüsida nii regionaalseid erinevusi kui ka pikemaajalisi suundumusi.

Kuigi ametlik statistika näitab puudega inimeste arvu vähenemist, jääb õhku küsimus, kas tegemist on tegeliku olukorra paranemisega või muutustega hindamissüsteemis ja metoodikas.