Sotsiaalministeeriumi tähtsamad muudatused 2026. aastal

Oluline sotsiaalvaldkonnas 

Hüvitistele kehtivad uued maksuvaba tulu reeglid 

2026. aastal kehtib tööealistele ühetaoline maksuvaba tulu kuni 700 eurot kuus. Hüvitiste saajatel tasub kontrollida, et maksuvaba tulu oleks õigesti arvestatud nii tööandja kui ka Sotsiaalkindlustusameti juures, et igakuine netosissetulek oleks võimalikult suur. 

Vanaduspensioniealistele kehtib 2026. aastal endiselt maksuvaba tulu 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas, mida Sotsiaalkindlustusamet rakendab pensioni maksmisel automaatselt. Kui pensionär töötab ja tema pension on väiksem kui 776 eurot kuus, saab tööandja rakendada töötasule kasutamata maksuvaba tulu osa. Näiteks 600-eurose pensioni korral on maksuvaba tulu jääk 176 eurot kuus, mida saab avalduse alusel töötasule rakendada. 

Loe lähemalt: Uuel aastal kehtivad hüvitistele uued maksuvaba tulu reeglid avaneb uues vahekaardis

Toimetulekutoetus tõuseb ja muutub inimestele lihtsamini kättesaadavaks 

2026. aastast tõuseb toimetulekutoetuse piirmäär. Kui praegu on üksi elava inimese toimetulekupiir 200 eurot kuus, siis alates 2026. aastast tõuseb see esimese pereliikme puhul 220 euroni, teise liikme puhul 176 ning lapse puhul 264 euroni. See tähendab, et näiteks inimene, kelle sissetulek jäi pärast eluasemekulude tasumist 150-eurole, sai seni 50 eurot toetust, aga edaspidi 70 eurot. Inimese jaoks tähendab see kuus 20 eurot rohkem. Toimetulekupiiri tõstetakse ka järgnevatel aastatel, et see käiks elukalliduse tõusuga ühte sammu.   

Jätkame pensionide indekseerimisega 

2026. aastal jätkame pensionide indekseerimisega, et tagada kõigile pensionäridele sissetulek, mis käib kaasas elukalliduse tõusuga. Prognooside järgi tõusevad 1. aprillil pensionid indekseerimisel 5,4% ning 44-aastase staažiga inimese brutopension ehk keskmise pensioni suurus on oodatavalt 861 eurot ning rahvapension 414 eurot. Eakate olukorra kindlustamiseks kehtib pensionäridele ka kõrgem tulumaksuvabastuse piir, milleks on 776 eurot.

Pensioniteadlikkuse suurendamiseks ning pensionivalikute motiveerimiseks korraldab Sotsiaalministeerium 12. märtsil 2026 Pensionipäeva konverentsi. 

Uuest aastast kaob senine ennetähtaegne vanaduspension 

Alates 1. jaanuarist 2026 senist ennetähtaegset vanaduspensioni enam ei määrata. Selle asemel on võimalus jääda paindlikule vanaduspensionile, mis annab inimestele suurema otsustusvabaduse pensionile jäämise aja valikul. 

Muutub vanemahüvitise ülempiir 

Alates 2026. aastast kaob tulu teenimise piirmäär ja vanemahüvitis enam ei vähene, kui vanem töötab ja teenib tulu. See tähendab, et lapse kõrvalt saab jätkata töötamist kas osa- või täiskoormusega ning säilitada samal ajal ka vanemahüvitise täies suuruses. Kui seni oli maksimaalne hüvitis kolmekordne keskmine palk ehk 5265,09 eurot kuus, siis 1. jaanuarist on ülempiir kahekordne keskmine palk, 3806,10 eurot kuus. Uus piir rakendub kõikidele vanemahüvitise liikidele, sh emahüvitisele. Muudatus puudutab peresid, kelle laps sünnib 2026. aastal või hiljem. 

Loe lähemalt: Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus avaneb uues vahekaardis

Pakume kasuperedele püsivat tuge 

2026. aastast saavad kasupered vajalikke teenuseid, mis vastavad lapse või teiste pereliikme vajadustele. Nii saab iga asenduspere endale teenuste eelarve, mille raames saavad kõik pereliikmed kasutada just neile vajalikke teenuseid. Selleks võib olla näiteks psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine ning tugi- ja grupinõustamine. Peredele, kuhu laps alles elama asub, pakutakse esimesel aastal lisaks kohanemistoe teenust. Kui perel tekivad suuremad mured, on võimalik saada täiendavat abi peretoe teenuse kaudu. 

Toitjakaotuspensionist saab toitjakaotustoetus 

1. oktoobrist 2026 hakkab kehtima uus toitjakaotustoetus, mida hakatakse maksma ühe või mõlemad vanemad kaotanud lapsele. Toitjakaotustoetus hakkab asendama senist toitjakaotuspensioni ning kindlustab ühtlasema toetuse vanema kaotanud lastele. Toetuse suurus on kõigile toetuse saajatele ühetaoline ja võtab arvesse lapse ülalpidamiskulu. Selle suurus on 2026. aastal ligi 350 eurot kuus. Toetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni.    

Jätkame sündimuse ja laste kasvatamise toetamist 

2025. aastal valminud sündimuse ja laste kasvatamise toetamise analüüs tõi välja mitmed meetmed, millel on tõendatud mõju sündimusele ja mis toetavad peresid laste kasvatamisel. Nende elluviimiseks valmib hiljemalt 2026. aasta teise kvartali lõpuks konkreetne tegevuskava. 

Perede toetamiseks jätkatakse ka kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste ehk Perepesade arendamist, mis edendavad laste ja perede heaolu ning tugevdavad kogukondi kodukoha lähedal.  

Rehabilitatsiooni vajavad inimesed saavad parema toe 

2026. aastal jätkame rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste ettevalmistamist kui üht keskset arengusuunda. Muudatuste eesmärk on kindlustada inimestele lihtne, sujuv ja tõhus abi alates abivajaduse hindamisest kuni igapäevaeluga toimetulekuni. Lõimitud tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenused aitavad ennetada abivajaduse süvenemist ning vältida dubleerivaid teenuseid, pakkudes inimestele loogilist ja mõistlikult korraldatud abiteekonda. Aasta teises pooles käivitub avatud taotlusvoor TERVIKutele sotsiaalteenuste arendusjuhtide palkamiseks. 

2026. aastal jätkame ärevushäire riskiga lastele suunatud Cool Kids katseprojekti ning alustame uue sekkumise katsetamist kõnehilistumisega laste toetamiseks, et pakkuda tõenduspõhisemat ja tulemuslikumat abi lastele ja peredele. 

Uuenevad nõuded elamistingimustele hooldekodudes jmt. asutustes 

Rahvatervishoiu seaduse uuendamise käigus korrastasime nõudeid elamistingimustele sotsiaalteenuseid osutavates asutustes (hooldekodud, varjupaigad, erihoolekandeasutused jms) nii palju, et need vastaksid enam inimeste tänapäevastele ootustele ja ei tooks kaasa teenuste kättesaadavuse halvenemist. Korrastatud nõuded kehtivad alates 1. septembrist 2026.

Loe lähemalt: Korrastatud on nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuseid osutavates asutustes avaneb uues vahekaardis

Oluline tervisevaldkonnas 

Tugevdame tervishoiu kvaliteeti ja patsiendiohutust 

Alates 1.jaanuarist 2026 käivitas Terviseamet kvaliteedikeskuse, mis kujuneb nii Sotsiaalministeeriumi haldusala kui ka kogu tervishoiuvaldkonna tugikeskuseks, et juhtida tervishoiuteenuste kvaliteeti ühiselt ja süsteemselt ning kindlustada elanikele kvaliteetne ja turvaline ravi.

Loe lähemalt: Kui kaugel oleme kvaliteedi- ja patsiendiohutuse strateegia väljatöötamisega? avaneb uues vahekaardis

Pikaajalisel haiguslehel olles võib hakata varem tööle  

Alates 1. aprillist 2026 algavatel haigusjuhtumitel saab naasta osalise ajaga või kergemates ülesannetes tööle alates 31. haiguslehe päevast ja seda ilma sissetulekutes kaotamata. Eelduseks on, et tööandja tasub vähemalt 50% haigestumise eelsest töötasust ning palgavahe võrreldes haiguseelse ajaga hüvitab Tervisekassa. Haiguslehel töötamisele peab andma heakskiidu raviarst ning töötingimuste kohandamine peab olema sobiv ka tööandjale. 

Loe lähemalt: Pikal haiguslehel töötamise korduma kippuvad küsimused avaneb uues vahekaardis

Vabatahtlik ravikindlustus muutub lihtsamalt kättesaadavaks 

Alates 1. jaanuarist 2026 muutusid vabatahtliku ravikindlustuse lepingu tingimused paindlikumaks. Inimesel ei pea enam olema kindlustusstaaži ega tasutud sotsiaalmaksu. Kindlustusmakseid saab teha kuu kaupa ja lepingut võib sõlmida ka teise inimese kasuks.

Loe lähemalt: Vabatahtlik ravikindlustus avaneb uues vahekaardis

Haigus- ja hooldushüvitistel on ülempiir  

Alanud aastast maksab Tervisekassa ajutise töövõimetuse puhul haigus- ja hooldushüvitist lähtuvalt uuest ühe kalendripäeva hüvitise ülempiirist. Alates 1. jaanuarist 2026 on piiriks 126,87 eurot.

Loe lähemalt: Haigushüvitis avaneb uues vahekaardis

Lapsed ja noored söövad tervislikumalt

Soovime muuta lasteaedade ja koolide toidu tervislikumaks ning seetõttu uuendasime menüüde põhimõtteid. Alates 1. septembrist 2026 tuleb menüüdes pöörata rohkem tähelepanu marjadele, köögiviljadele ja kalale ning vähendada lisatud soola-suhkru ja töödeldud toidu osakaalu.

Loe lähemalt: Lasteaedades ja koolides hakatakse pakkuma tervislikumat toitu avaneb uues vahekaardis

Tervishoiutöötajad saavad parema töötasu 

Alates 1. aprillist 2026 tõusevad kollektiivlepingu avaneb uues vahekaardis alusel tervishoiutöötajate, sh arstide, õdede ja hooldustöötajate, palkade alammäärad 5% võrra. Selleks on riigieelarves ettenähtud täiendavalt 45 miljonit eurot.

Loe lähemalt: Tervishoiutöötajaid ootab tuleval aastal viieprotsendiline alampalgatõus avaneb uues vahekaardis

Jätkame vaimse tervise abi laiendamist 

Et ennetada ärevuse ja meeleolu languse ehk Eestis kõige levinumate psüühikahäirete sümptomite süvenemist, ning parandada nendega toimetulekut, arendame väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi (VIPS, näiteks supervisioon) ja toetame nende laiemat kasutamist. Nii tagame häirete kiiremat märkamist, abivajajatele tõhusamat abi ja kaasame abi osutamisse rohkem spetsialiste. 

Alustame tervise- ja sotsiaalvaldkonna lõimimisega 

Tõsiste terviseprobleemidega inimesed vajavad sageli ka ulatuslikku sotsiaalabi. Selleks, et abi oleks lihtne ja terviklik, tuleb tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid paremini lõimida. 2026. aastal kavandame seaduseelnõu, mis toetab tervishoiu- ja sotsiaalabi osutamist „ühe ukse“ põhimõttel ehk et inimene saab õige abi õigel ajal ühest kohast. 

Eesmärk on luua igasse maakonda TERVIK-ud ehk koostööplatvormid, kus tervishoiu- ja sotsiaalabi pakkujad lahendavad inimeste probleeme inimkeskselt ja koostöös. Selleks arendame terviseteekonna juhi rolli, loome eeldused vajalike IT-lahenduste kasutamiseks ning võtame kasutusele tulemustel, mitte teenusemahul põhinevad juhtimismõõdikud. 

Ühendame tervise- ja raviandmed ning retseptid tervikuks 

Ühtne süsteem loob võimaluse automaatseks andmetöötluseks, mis vähendab asjaajamist, inimlike eksimuste ja pettuste riski ning aitab luua ühtsemat pilti inimese tervisest. Süsteem ühendab terviseandmed, raviandmed ja retseptid, et tagada ravi kvaliteet, põhjendatus ja tõhusus ning võimaldab jälgida raviraha kasutust. 

Geeniandmed muutuvad nähtavaks Terviseportaalis, sh rinnavähi riskiskoor (tahteavalduse alusel saab alustada geneetilist riski arvestava ennetusega). 

Üleriiklik vereinfosüsteem liidab kõik verekeskused ja doonoriportaali. Doonori jaoks tähendab see, et andmed on kõigis keskustes ühtviisi nähtavad.