Sotsiaalminister Joller: mitte keegi ei tohiks jääda ravimist ilma seetõttu, et elab väikeses riigis
Täna lepiti Brüsselis Euroopa Liidu terviseministrite kohtumisel kokku uued reeglid, et esmatähtsad ravimid jõuaksid kõikide inimesteni, sõltumata riigi suurusest.
Foto: Delfi
Allikas: Sotsiaalministeerium
Esmatähtsad ravimid on näiteks teatud antibiootikumid, krooniliste haiguste ravimid, nagu insuliin, samuti epilepsia-, vähi- ja vererõhuravimid ning vastumürgid, kokku ligi 280 erinevat toimeainet.
COVID-19 ajal koges Euroopa antibiootikumide puudust, eriti laste ravimvormide puhul, sest tüsistustega haigeid oli korraga väga palju. Ravimifirmad eelistavad tavaliselt täita esmajärjekorras suurte riikide vajadusi, kus on rohkem kliente. Seega õppis Euroopa pandeemiast, et oleme suures sõltuvuses teiste riikide ravimitootjatest.
Sotsiaalminister Karmen Joller ütles, et uus Euroopa esmatähtsate ravimite määrus aitab edaspidi väikeriikidel, nagu Eesti, saada ravimeid kätte suurtega võrdsematel põhimõtetel.
„Euroopa tervishoid peab töötama kõigi inimeste heaks, mitte ainult suurte turgude jaoks. Mitte keegi ei tohiks jääda ravimist ilma lihtsalt seetõttu, et elab väikeses riigis. Tänane kokkulepe annab Euroopale tugevama võimaluse ennetada ravimipuudust, toetada tootmist siinsamas Euroopas ja parandada kättesaadavust ka väikeriikides,” ütles minister.
Üks kokkuleppe eesmärke on tugevdada ravimite tootmist Euroopas, et vähendada sõltuvust impordist. Eriti oluline on see võimekus kriiside ajal. Eesti rõhutas läbirääkimistel, et Euroopalt toetust saanud tootmised kohtleksid liikmesriike ravimitega varustamisel võrdselt ja arvestaksid ka väikeriikide vajadusi. Kuigi see põhimõte leidis määruse eelnõus osalise kajastuse, ei saanud nõukogu läbirääkimistel Eesti nii tugevat ja siduvat sõnastust, nagu algselt sooviti.
Euroopa esmatähtsate ravimite määruse eelnõu arutab edasi Euroopa Parlament. Eesti seisukohtade rõhutamiseks kohtus minister Joller täna Euroopa Parlamendi esindajatega, sealhulgas raportöör Tomislav Sokoliga.
Lisaks Euroopa-ülestele kokkulepetele allkirjastasid Eesti, Läti, Leedu ja Taani täna koostöödeklaratsiooni, et hakata ravimeid ühiselt hankima. Taani on üks Euroopa kogenumaid kesksete ravimihangete korraldajaid, kelle oskusteave on Eestile väga väärtuslik. Koos suudavad väikeriigid tellida suurema koguse, mis teeb meid tootjate jaoks atraktiivsemaks partneriks ning aitab loodetavasti saada nii paremaid hindu kui ka kindlamaid tarnetingimusi.
Brüsselis toimus samuti Eesti, Läti ja Malta terviseministrite kohtumine Euroopa ravimitootjate assotsiatsiooniga EFPIA. Ka selle kohtumise eesmärk oli ühiselt seista väikeriikide huvide eest ravimite kättesaadavuse parandamisel.
Eesti jaoks on pikka aega olnud probleemiks, et uued ja innovaatilised ravimid jõuavad meile sageli ligi kaks aastat hiljem kui suurtele turgudele. 2023. aastal esitasid ravimifirmad Eestis uue ravimi hinnataotluse keskmiselt 738 päeva hiljem kui Lääne-Euroopas. Kuigi Eesti enda hindamisprotsess on kiire ja vähebürokraatlik, ei ole sellest kasu, kui tootjad ise väikeriikideni hiljem jõuavad.
Minister Joller rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti on oma protsesse juba lihtsustanud: hinnataotlusi saab esitada inglise keeles, hindamismetoodikat on ajakohastatud ning ultraharuldaste haiguste korral on loodud erilahendused.
Järgmisel nädalal kohtub Karmen Joller Riias Läti ja Leedu terviseministritega, et arutada kolme riigi ühist panust toimepidevusse kriiside ajal.
Veel samal teemal