Sotsiaalminister Karmen Joller Eesti 2035 aastakõnes: Elame küll kauem, aga haigena – aitab tervise- ja sotsiaalsüsteemi parem lõimimine
Tugeva ühiskonna aluseks on kogukonnad, kus inimesed on võimalikult kaua terved ja kedagi, kes vajab abi, ei jäeta üksi, ütles sotsiaalminister Karmen Joller eile Riigikogus peetud strateegia Eesti 2035 aastakõnes.
Foto: Sotsiaalministeerium
Allikas: Sotsiaalministeerium
Ministri sõnul liigub Eesti tervise ja heaolu valdkondades õiges suunas, kuid inimesed haigestuvad endiselt liiga vara kroonilistesse haigustesse ning piirkondlikud erinevused on suured.
„Elame küll kauem, aga liiga paljud meist elavad suure osa elust haigena. Meie eesmärk on, et need lisanduvad eluaastad oleksid ka tervemad ja kvaliteetsemad ning seda ühtlaselt üle Eesti,“ ütles Joller. „Tervishoidu ja sotsiaalsüsteemi on seni vaadatud eraldi, kuid see tee ei vii meid enam edasi. Seetõttu alustasime reformi, mis ühendab süsteemid ja seab keskmesse inimese vajadused, mitte süsteemi mugavuse.“
Eesti 2035 strateegia seab tervise ja heaolu valdkondade eesmärgiks, et inimesed elaksid kauem ja tervemalt, nende elukvaliteet paraneks ning ebavõrdsus väheneks.
2024. aasta andmed näitavad, et naiste oodatav eluiga on tõusnud 83,4 ja meeste oma 75,1 aastani, suhteline vaesus on vähenenud 25,2 protsendilt 22,2-le ning absoluutne vaesus püsib alla kolme protsendi.
„Valitsus otsustas hiljuti tõsta toimetulekutoetusi. Loodan, et Riigikogu kinnitab selle eelarve aruteludel, et saaksime edasi liikuda eesmärgi poole – jätta kõige keerulisemas olukorras inimestele rohkem raha igapäevaeluks,“ ütles Joller. „Erilist tähelepanu vajavad üksikvanemad, sest just nende peredes on laste vaesus kõige suurem. Alates 2026. aastast hakkame maksma uut toitjakaotustoetust, mis asendab senise pensioni ja tagab lastele ühtlasema toetuse.“
Jolleri sõnul on siiski mitu tõsist väljakutset. Tervena elatud aastate arv jääb endiselt alla Euroopa Liidu keskmise ja piirkondlikud erinevused on suured – hiidlased elavad keskmiselt 12 aastat kauem kui võrulased.
“Paljusid haigusi saaks vältida või edasi lükata, sest inimese tervist mõjutavad olulisel määral toitumis- ja liikumisharjumused, samuti alkoholi- ja nikotiinitoodete tarvitamine,” ütles Joller. “Riik saab ja peab tulema appi, ent igal inimesel on ka endal vastutus oma tervise eest hoolitseda.”
Inimeste kauem ja tervena elamiseks on vaja hästi toimivat tervishoiusüsteemi ning elanikkonna vajadustele vastavate tervise- ja raviteenuste ja ravimite kättesaadavust. Eestis on aga tervishoiukulude osakaal SKP-s endiselt tunduvalt väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (Eesti 7,5% (2023) vs EL 10,3% (2022)),
„Tänu sisemisele tõhustamisele ja paremale sotsiaalmaksu laekumisele on Tervisekassa puudujääk vähenenud ligi kolmandiku võrra, kuid on selge, et tervishoid vajab lisaraha ja struktuurseid muutusi,“ selgitas Joller. „Kõigepealt peame aga leidma kõik võimalused süsteemi tõhustamiseks ja suunama raha sinna, kus sellest on inimestele kõige rohkem kasu. Just sellele keskendume 2025. ja 2026. aastal.“
Joller tõi esile, et töö tõhustamiseks on juba alustatud: korrastatakse haiglavõrku, kaotatakse dubleerimisi, parandatakse perearstiabi kvaliteeti ning laiendatakse e-konsultatsioonide kasutamist, et lühendada eriarsti järjekordi. Samuti valmistatakse ette ettepanekud tervishoiu jätkusuutliku rahastamise ja strateegilise teenuste ostmise jaoks.
2025. aastal alustati ka riikliku tervishoiuteenuste kvaliteedistrateegia ja uue kvaliteedikeskuse loomisega, et tagada ühtlane ja ohutu ravi kogu Eestis.
„Kvaliteetne tervishoid ei tähenda ainult lühikesi järjekordi, vaid seda, et õige inimene jõuab õige arsti juurde õigel ajal. Kvaliteet on turvatunne, et ravi on sama hea Kärdlas kui Tallinnas,“ rõhutas Joller.
Heaolu valdkonnas on esmaseks fookuseks nende toetamine, kes on kõige haavatavamas olukorras ning asjatu bürokraatia kaotamine. „Vaatame üle ja korrastame puuetega inimeste toetamise süsteemi. Abi peab olema vajaduspõhine, mitte sõltuma puudeastmest,“ ütles Joller. „Vanemaealiste puhul soovime vähendada puude tuvastamisega seotud koormust ning otsime võimalusi toetada tõsiste terviseprobleemidega eakaid senisest paremini sihitud toetusmeetmete kaudu.“
Erihoolekandesse ehk psüühilise abivajadusega inimeste toetamisse suunati valitsuse otsusega lisaraha, mille eest saavad teenusepakkujad tõsta hooldajate palkasid. Hetkel on need ülejäänud sektoriga võrreldes juba nii madalad, et inimesi on väga keeruline tööl hoida või tööle saada. Varasemalt kogunenud raha eest plaanitakse luua uusi teenusekohti kõige keerulisematele sihtrühmadele.
„Kindlasti jätkame pensionite indekseerimisega ehk pension võrreldes elukallidusega ei vähene,“ lisas ta.
Üks suur väljakutse on ministri sõnul sündimuse ja perepoliitika valdkond. 2025. aasta suveks valmib laste sündi ja kasvatamist toetavate meetmete tegevuskava. „Me ei taha kuidagi inimesi sundida lapsi saama, küll aga on riigi ülesanne toetada keskkonda, kus inimesed, kes lapsi soovivad, saaksid seda teha,” sõnas Joller.
Strateegia „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline arenguplaan, mille eesmärk on kasvatada ja toetada Eesti inimeste heaolu, et meie riik oleks ka aastakümnete pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia suunab riigi pikaajalisi otsuseid ning on aluseks nii eurotoetuste planeerimisele kui ka riigieelarve koostamisele.
Veel samal teemal
