Uudislood

Sotsiaalminister Karmen Joller WHO-s: Kliima ja sõda mõjutavad tervist sama palju kui haigused

„Euroopa tervisepoliitika vajab järgmistel aastatel senisest palju ühtsemat kurssi ja reaalseid tegusid, et tulla toime kliimamuutuste, sõja, vaimse tervise kriisi ning vananeva rahvastiku väljakutsetega,” ütles sotsiaalminister Karmen Joller 28. oktoobril 2025 Kopenhaagenis toimunud Maailma Tervisorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalkomitee istungil.

Remi Gregori Sassi

29. oktoober, 2025

Foto: Sotsiaalministeerium

Allikas: Sotsiaalministeerium

Karmen Joller rõhutas istungil peetud sõnavõtus, et üleilmne tervisevaldkonna raamistik on muutumas ja Euroopa seisab silmitsi sügavate ühiskondlike muutustega. Jolleri sõnul oleme kogenud ajajärku, mida iseloomustavad mitmed kattuvad kriisid. Kliimamuutused, sõda ja vaesus mõjutavad samuti tervist. Kui me tahame, et inimesed Euroopas elaksid kauem ja tervemalt, peame me tegutsema ühiselt – mitte ainult kriisidele reageerides, vaid neid ennetades.

„Eelkõige rõhutame tervisejulgeoleku olulisust,” ütles Joller. „Brutaalne sõda Ukrainas põhjustab jätkuvalt ränki tagajärgi inimeste tervisele ja heaolule. See maksab liiga palju inimelusid. Venemaa pommitab haiglaid, koole ja lasteaedu Ukrainas. See väärib kõige karmimat hukkamõistu ning vastutusele tuleb võtta need, kes nende sõjakuritegude eest vastutavad. Venemaal ei tohi olla kohta Euroopa tervisepoliitika kujundajate seas.”

Samal istungil kinnitasid WHO Euroopa regiooni liikmesriikide esindajad prioriteedid aastateks 2026-2030. Need on tervisejulgeolek ja kriisideks valmisolek, terviskäitumine ja vaimne tervis, rahvastiku vananemise väljakutsed, innovatsioon ja digipööre tervishoius ning kliimamuutuste mõju tervisele. Kinnitatud prioriteedid määravad WHO tegevused 53 liikmesriigis järgmise viie aasta jooksul.

„Kliimakriis on ühtlasi tervisekriis. Kuumalained, uued nakkused ja õhusaaste ei tunne riigipiire,“ ütles Joller. „Me peame julged olema ja rääkima neist mõjudest avatult, sest tervise ja keskkonna vahel ei saa enam piiri tõmmata.”

„Kuigi Eesti asub Põhja-Euroopas, ei saa Eesti eirata kliimamuutuste mõju inimeste tervisele,” lausus Joller. „Igal aastal sureb meil kümneid inimesi kuumalainete tõttu. Soojemad talved ja niiskem kliima loovad soodsa pinnase uute nakkushaiguste levikuks. Euroopas kasvab Dengue-palaviku juhtude arv ja Eesti inimestel on võimalik sellesse nakatuda ka Lõuna-Euroopa riikides reisides, kus veel umbes 25 aastat tagasi oli see haigus mõeldamatu. Me peame olema valmis uutele nakkushaigustele kiiresti reageerima.”

Regionaalkomitee istungi alguses esitasid Euroopa Liidu liikmesriigid ka ühise poliitilise avalduse, milles kutsusid riike tugevdama oma tervisesüsteeme, et praegustel ärevatel aegadel olla paremini valmis tulevasteks kriisideks.

Algselt 27 Euroopa Liidu liikmesriigi ühisavaldusena planeeritud avaldusega keeldus liitumast Ungari, kellele ei sobinud sõnastus, mis viitas Venemaa „ebaseaduslikule ja põhjendamatule täiemahulisele sõjale Ukrainas“. Seetõttu otsustasid ülejäänud liikmesriigid esitada oma ühise seisukoha EU26 avaldusena, kus kõik 26 riiki nimetati eraldi ning avaldusega liitusid veel Albaania, Moldova, Montenegro, Gruusia ja Ukraina.

Regionaalkomitee istungi kõrval allkirjastasid Eesti ning Küprose terviseministrid Karmen Joller ja Michael Damianos hea tahte memorandumi, mis tugevdab kahe riigi koostööd tervishoius.

Memorandum keskendub kolmele valdkonnale: vähi varajane avastamine ja diagnoosimine, e-tervise ja andmevahetuse arendamine, ravimite hinnakujundus ja ühishanked ravimitele juurdepääsu parandamiseks.

„Väikesed riigid seisavad sageli sarnaste probleemidega – kuidas tagada oma inimestele õiglane ja kiire juurdepääs uuenduslikele ravimitele, kuidas jagada andmeid turvaliselt, kuidas ennetada haigusi tõhusamalt,“ ütles Joller. „Selline koostöö võimaldab meil üksteiselt õppida ja rääkida Euroopa tasandil ühel häälel.“

WHO Euroopa regiooni prioriteedid 2026-2030

Eile kinnitatud prioriteetide kohaselt seab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkond järgmise viie aasta jooksul fookuse viiele eesmärgile, mis puudutavad otseselt ka Eestit.

Kõigepealt tuleb tugevdada tervisejulgeolekut ja kriisideks valmisolekut, et pandeemiate, sõdade ja looduskatastroofide ajal suudaksid riigid oma inimesi paremini kaitsta. Sama oluline on tervisekäitumine ja vaimne tervis – WHO rõhutab, et ennetus päästab rohkem elusid kui ravi. Selle alla kuuluvad tervislik toitumine, liikumine, sõltuvuste vähendamine ning vaimse tervise toetamine igas vanuses.

Kolmandaks on Euroopa tervisesüsteemidel ühiseks väljakutseks rahvastiku vananemine. Eesmärk on tagada, et inimesed elaksid mitte ainult kauem, vaid ka tervemalt – et vanemas eas ei peaks elama valude ja hoolduseta, vaid saaks jätkuvalt osaleda ühiskonnas.

Neljas suund puudutab innovatsiooni ja digipööret tervishoius. WHO kutsub riike üles kasutama digilahendusi ning tehisintellekti targalt ja eetiliselt, et teha tervishoid inimesekesksemaks ning vähendada arstide ja õdede töökoormust.

Ja lõpuks – üha olulisemaks muutub kliimamuutuste mõju tervisele. Soojem kliima toob kaasa uute haiguste leviku, õhusaaste ja kuumalainetest tingitud surmad. WHO soovib, et riigid seoksid oma kliima- ja tervisepoliitika tihedamalt, vähendaksid tervishoiu ökoloogilist jalajälge ja kaitseksid inimesi kliimast tulenevate riskide eest.

Kõiki neid eesmärke ühendab üks mõte – tervis ei ole ainult haiglate ega arstide teema, vaid kogu ühiskonna ühine vastutus.

Lisaks kinnitasid riikide esindajad WHO tegevusprogrammi kaks eri-initsiatiivi, mida peavad kogu Euroopa jaoks eriti kiireloomulisteks ja põhimõttelisteks teemadeks.

Esimene eri-initsiatiiv on naiste ja tüdrukute vastase vägivalla lõpetamine. Eesmärk on, et ükski naine ega tüdruk ei peaks kogema vägivalda – ei kodus, tööl ega ühiskonnas. Selleks toetatakse riike ennetustöö ja turvaliste tugiteenuste arendamisel, aidatakse koolitada spetsialiste ning muuta ühiskondlikke hoiakuid, mis vägivalla olemasolu õigustavad või vaikides aktsepteerivad. Tegemist on kogu Euroopa piirkonna ühise kokkuleppega, et naiste ja tüdrukute väärikust ja turvalisust tuleb kaitsta sama tõsiselt kui füüsilist tervist.

Teine eri-initsiatiiv on esmatasandi tervishoiu tugevdamine. Esmatasand – perearst, õde, kohaliku tasandi tervisekeskus – on terve tervisesüsteemi alus. WHO eesmärk on, et kõik inimesed Euroopas saaksid vajaliku abi kodu lähedal, ilma liigse bürokraatia ja ooteajata. Selleks toetatakse riike perearstisüsteemide arendamisel, hooldus- ja terviseteenuste paremal lõimimisel ning kvaliteedistandardite tõstmisel. Tugev esmatasand aitab ennetada haigusi, vähendada haiglate ülekoormust ja tagada, et tervishoid oleks kättesaadav igaühele – mitte ainult suurtes linnades, vaid ka maapiirkondades.