Suhteline vaesus on Eestis vähenenud, absoluutne vaesus suurenenud
Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% ja absoluutses vaesuses 3,3% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2023. aastaga langes suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal 0,8 protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal aga tõusis 0,6 protsendipunkti võrra.
Loo Autor: Epp Remmelg
Allikas: Statistikaamet
Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks,“ ütles ta.
Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 263 200 inimest, keda on pea 11 600 võrra vähem kui 2023. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus, mis oli 2024. aastal suhtelise vaesuse piiriks.
Enim vähenes suhteline vaesus vanemaealiste hulgas
Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim üksi elavate vanemaealiste inimeste hulgas, sest leibkonna suurust arvestav sissetulek on neil kõige madalam.
„Neli aastat tagasi hakkas vanemaealiste hulgas suhteline vaesus vähenema ja see jätkus ka 2024. aastal. Möödunud aastal tajus suhtelist vaesust 62% üksi elavatest üle 65-aastastest või vanematest inimestest, mida on 8,7 protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem. See on viimase 13 aasta madalaim näitaja,“ sõnas ta ja lisas, et positiivse suundumuse taga on meie eakate järjest pikem tööstaaž ning kasvav keskmine vanaduspension, mis on aasta-aastalt liikunud lähemale keskmisele sissetulekule.
Enim kasvas suhteline vaesus üksikvanemaga leibkondades
Suhteline vaesus kasvas 2024. aastal kõige rohkem ehk 7,4 protsendipunkti võrra üksikvanemaga leibkondades. „Suurenenud lastetoetused aitasid aasta varem suure hulga üksikvanemaga peresid suhtelisest vaesusest välja. 2024. aastal vähenesid lasterikaste perede toetused ning ka tööhõive määr, millest viimane tõstis suhtelist vaesusust nii üksikvanemaga peredes kui ka ühe lapsega paaride hulgas,“ selgitas Remmelg. Suhtelist vaesust tajus möödunud aastal 38% üksikvanemaga peredest ja 14% nii ühe kui ka kolme ja enama lapsega paaridest. Loe pikemalt siit
Veel samal teemal