Sündimuse langus ei vähenda ämmaemandate vastuvõttu

Kõrgkooli ämmaemanda õppekava juhi Katrin Kleini sõnul lähtub õppekohtade arv tööandjate vajadusest ning tööjõuprognoosidest, mitte üksnes sündide arvust. Planeerimisel arvestatakse OSKA tervishoiu tööjõuvajaduse uuringuid ning Euroopa Liidu nõudeid, mis sätestavad ämmaemanda õppes kohustusliku praktika mahud.

Näiteks peab lõpetaja õpingute jooksul vastu võtma vähemalt 40 sünnitust ning jälgima vähemalt 100 rasedat ja 100 sünnitusjärgset ema koos vastsündinuga. Praegu ei ole sündimuse langus nende nõuete täitmist mõjutanud ning kõik lõpetajad leiavad erialase töö juba lõpetamise ajaks.

Eestis kestab ämmaemanda rakenduskõrgharidusõpe 4,5 aastat. Lõpetajad omandavad lisaks ämmaemanda kutsele ka õe pädevuse, mis võimaldab töötada mõlemal ametikohal. See muudab tööjõuvajaduse hindamise keerukamaks, kuna osa ämmaemandaid töötab õena.

Konkurss püsib kõrge

Huvi eriala vastu on püsinud suur. Viimastel aastatel on konkurss olnud 10–16 kandidaati kohale ning kõik õppekohad on täidetud. 2026. aastal võtab Tallinna Tervishoiu Kõrgkool vastu 20 üliõpilast ämmaemanda põhiõppesse.

Vajadus püsib ka sündide arvu vähenedes

OSKA prognoosi järgi on järgmise kümne aasta jooksul vaja 275 uut ämmaemandat, samas kui praegune koolitusmaht võimaldaks lõpetada ligikaudu 190 spetsialistil. See tähendab, et aastaks 2033 võib tööjõupuudujääk ulatuda umbes 85 ämmaemandani.

Kõrgkooli hinnangul ei saa ämmaemandate vajadust siduda üksnes sünnituste arvuga. Ämmaemandad tegelevad raseduse jälgimise, sünnitusjärgse nõustamise, ennetustöö ja riskirasedate jälgimisega. Sünnitajate keskmise vanuse tõus ning krooniliste ja rasedusaegsete haiguste sagenemine on suurendanud töömahtu ja muutnud selle komplekssemaks.

Eriti oluline on ämmaemandate roll maapiirkondades, kus teenuste kättesaadavus on ebaühtlane.

Fookuses vaimne tervis

Sotsiaalministeeriumi analüüs "Laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüs 2025" toob välja, et vaimse tervise probleemid on üks laste saamist takistav tegur. Ämmaemand on sageli pere esimene ja järjepidevaim kontakt tervishoiusüsteemis raseduse ja sünnitusjärgse perioodi vältel.

Sügisel 2026 avab Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Terviseteaduse magistriõppes uue spetsialiseerumise – vaimse tervise ämmaemand viljakustervise valdkonnas. Eesmärk on tugevdada ennetustööd ning parandada vaimse tervise toe kättesaadavust.