Suur plaan: tervise- ja sotsiaalsüsteem üheks – mis saab rehabilitatsioonist?
Sotsiaalministeerium plaanib ühendada tervise- ja sotsiaalsüsteemi, et muuta teenused inimestele kättesaadavamaks ja vältida dubleerimist. Huvirühmad aga kardavad, et kiirustades tehtud reform jätab paljud inimesed rehabilitatsiooniteenustest ilma ning koormab tervishoiusüsteemi üle. Kas suur ühinemine toob lahenduse või loob hoopis uusi probleeme?
Loo Autor: Johannes Voltri Foto: sotsiaalministeerium (Allikas ERR)
Kahe süsteemi vahel lõksus
Eestis on tervise- ja sotsiaalteenused seni käinud eri radapidi: tervishoiu eest vastutab Tervisekassa, sotsiaalteenuseid korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Selline lahusus on tekitanud aastaid segadust – info ei liigu, teenused dubleerivad üksteist ning inimene peab olema ise oma loo jutustaja, kandes dokumente ühest ametist teise.
Just seda soovib Sotsiaalministeerium nüüd muuta. Reformiplaan lubab lahendust: kaks süsteemi pannakse ühte sammu käima, tekivad uued spetsialistid ja ühtsem koordinatsioon.
Reformi tuum – tervisejuht
Reformi üheks võtmeelemendiks on tervisejuht – uus spetsialist, kes töötab perearstikeskustes või tervisekeskustes. Tema ülesanne oleks näha inimest tervikuna, otsustada, milliseid teenuseid ta vajab nii tervise- kui ka sotsiaalvaldkonnast, ning koordineerida eri asutuste koostööd.
Ministeerium lubab, et see muudab inimese tee abini sujuvamaks. Kui näiteks lapsel on õpiraskused või täiskasvanul vaimse tervise mure, siis peaks tervisejuht olema see, kes aitab kõik vajalikud teenused kokku panna.
Uued organisatsioonid maakondades
Lisaks plaanitakse luua maakondlikud koostööorganisatsioonid TERVIK, mis koordineeriksid tervise- ja sotsiaalteenuste pakkumist. Nad ei hakka teenuseid ise osutama, vaid nende roll oleks jälgida suurt pilti ja tagada, et keegi ei jää teenustest ilma.
Rehabilitatsiooniteenused löögi all
Reformi juures teeb huvirühmadele enim muret just rehabilitatsioon. Eestis saab igal aastal sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid ligi 11 000 inimest – nende hulgas lapsed õpiraskustega, liikumispuudega inimesed, krooniliste haigustega eakad.
Plaanide järgi aga lõpetatakse senine sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteem 2027. aastast. Teenusepakkujad peavad siis taotlema tervishoiuteenuse osutamise luba, mis on keerukas ja kulukas. Väiksemad asutused kardavad, et nad ei suuda nõudeid täita ning peavad uksed sulgema. See võib eriti maapiirkondades jätta inimesed teenusteta.
Hirmud ja vastuseis
Puuetega inimeste koda ja rehabilitatsiooniasutuste liit kardavad, et üleminek toimub liiga kiiresti ja ettevalmistuseta. Nad rõhutavad, et pole selget üleminekuaega ning riskid pole maandatud.
Ka perearstid on mures – nende sõnul võib tervisejuhi roll olla liiga lai, kui ühelt inimeselt oodatakse nii sotsiaalsete probleemide lahendamist kui ka rehabilitatsioonile suunamist.
Kõige jõulisemalt on plaani kritiseerinud aga Tervisekassa juht Rain Laane, kes ütles otse, et nemad ei kavatse reformi kooskõlastada. Tema sõnul tuuakse Tervisekassa alla suur hulk teenuseid, aga rahastust samas mahus kaasa ei anta. See võib süvendada juba niigi suurt defitsiiti tervishoius.
Poliitiline kriitika ja bürokraatia hirm
Ka Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase on reformi suhtes kriitiline, nimetades seda pigem uue juhtimistasandi loomiseks kui tegelikuks integratsiooniks. Tema hinnangul tekib järjekordne bürokraatlik lüli, mis muudab süsteemi veelgi segasemaks.
Ministeeriumi selgitused
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Anniki Lai rõhutab, et üleminek on plaanitud samm-sammult ja kedagi ei jäeta abita. Tema sõnul on tervisejuht pigem perearstide meeskonna tugi, mitte kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja asendaja. Samuti lubab ministeerium paindlikumat rahastust ja lisavahendeid üleminekuperioodiks.
Mis ootab ees?
Reformiplaan liigub edasi kiiresti – juba 2026. aasta alguses võib eelnõu jõuda riigikokku. Kui kõik läheb plaanipäraselt, kaob senine sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteem pooleteise aasta pärast ning asemele tuleb uus mudel.
Kuid küsimus jääb õhku: kas suur ühinemine toob lõpuks lahenduse inimese jaoks, kes täna peab dokumente ühest asutusest teise tassima? Või jääb ta hoopis veelgi keerulisemasse bürokraatia lõksu? Vastus selgub alles siis, kui paberil reform jõuab ellu – ja see võib osutuda palju raskemaks, kui täna ministeeriumi plaanides kirjas.
Veel samal teemal
