Elulõpu planeerimine, mida me kardame, kuid mida vajame
Eestis jõuavad inimesed elulõpu teemadeni enamasti liiga hilja. Tihti alles siis, kui lähedane on juba lahkumas või on kaotus juba toimunud. Ometi on just elu ja surma vaheline “hall ala” see aeg, mil kõige rohkem vajatakse selgust, tuge ja julgusest kantud vestlusi.
Elulõpu teekond: miks sellest rääkimine on oluline?
Seekordses onkoloogiga podcastis on külas elulõpu toetaja Jane Kaju – spetsialist, kes tegutseb seal, kus tavameditsiin sageli lõpule jõuab. Tema töö ei keskendu surmale, vaid selgusele, rahule ja sellele, et keegi ei peaks elu viimases etapis jääma üksi või teadmatusse.
Vaikuse taga on hirm, mitte ükskõiksus
Eestis jõutakse elulõpu teemadeni enamasti liiga hilja. Inimesed, kes on ise oma seisundist teadlikud, mõtlevad sageli juba ette: mida nad soovivad, mida mitte, milline oleks väärikas lahkumine. Ometi jäävad need soovid paljudel väljendamata, sest nad ei taha oma lähedasi ehmatada.
Kui lähedane reageerib lausega “Ära räägi sellistest asjadest”, pannakse vestlus kohe lukku. Nii sünnibki vaikus, mis ei kaitse kedagi – pigem takistab mõistmist.
Rääkimata soovid võivad haiget teha
Kui inimene on midagi endale salaja kirja pannud – matuse soovid, hooldussoovid, praktilised juhised – ja lähedased leiavad need alles pärast tema lahkumist, tekib tihti uus süütunne.
“Ma tegin kõik valesti.”
“Ta ei öelnud… miks?”
Just selle vältimiseks rõhutab Jane, et isegi kui soovid on kirjas arvutis või märkmikus, peab vähemalt keegi teadma, et need üldse olemas on.
Kuidas alustada? Väikeste sammudega
Elulõpu planeerimine ei ole morbiidne tegevus – see on tegelikult hoolivus. Tänapäeval aitab alustamiseks:
lihtne vestluskaardipakk
elulõpu planeerija
üks rahulik vestlus usaldusväärse inimesega
Kõige raskem on esimene samm: iseendaga maha istumine ja ausalt mõtlemine, mida ma tegelikult soovin. Kui see kord juba tehtud, läheb ülejäänu lihtsamalt.
Hall ala vajab täitmist
Eesti kultuuris otsitakse abi tihti alles pärast kaotust. Kuid elulõpu planeerimine on kingitus nii minejale kui lähedastele – see annab selgust, vähendab hirmu ja aitab vältida lisatraumasid.
Elulõpu toetaja töö ei räägi surmast.
See räägib elust, mis vajab väärikat lõpetust, ning inimestest, kes selles protsessis vajavad kindlust ja arusaamist.
Veel samal teemal