Tasuline hooletus: ootamatult abikaasat külastama tulnud naine päästis mehe surmast hooldekodus

Eakas abielupaar – mõlemad juba üle 80 aasta vanad – elas Tallinnas kahekesi täielikus harmoonias. Mingil hetkel tegi vanus aga oma töö – mehel arenes dementsus, ilmnesid agressiivsushood ning perekond otsustas, et on aeg ta hooldekodusse paigutada.

„Lastel ja lastelastel, nagu ikka, pole kunagi aega: edasi-tagasi sõitmine tähendab terve päeva, võib-olla nädala ainsa puhkepäeva kaotamist. Minu süda aga valutas – kuidas tal seal läheb? Ja ühel päeval palusin lõpuks, et mind viidaks abikaasat vaatama – ka mina ise liikusin juba vaevaliselt,“ rääkis pensionär.

Saabus hooldekodusse – aga mees istus liikumatult toolil.

„Astusin tema juurde. Kutsun ja kutsun – aga ta ei reageeri. Selgus, et ta on teadvuseta. Ja läheduses polnud mitte kedagi,“ kirjeldab šokeeritud naine juhtunut. „Hakkasin appi hüüdma. Ja kardan, et kui ma poleks siis ootamatult tulnud, oleks ta surnud. Hiljem küsisin personalilt, mis temaga juhtus. Nemad aga ütlesid, et täpselt pole teada – võib-olla uneapnoe, aga keegi polnud milleski kindel. Kuid kõige enam hämmastas mind see, et kedagi polnud läheduses. Ega asjata mu hing rahu ei andnud. Justkui oleksin ette aimanud… Ja päästsingi ta!“

Kui vahenditest jääb puudu

See lugu pole paraku erand. Hooldusteenuse kvaliteet ja hind teevad täna muret tuhandetele peredele. Meie vananeva elanikkonna taustal vajadus eakate hoolduse järele ainult suureneb.

Hooldekodus viibimine ei ole odav, mistõttu kõlavad teated asutuste järjekordsest hinnatõusust eakatele ning nende lähedastele seda hirmutavamalt. Mis saab aga siis, kui arvete maksmine käib üle jõu?..

Ja peamine küsimus – kas sealne hooldus on tõesti hooliv ja südamlik?..

Sotsiaalministeeriumis rõhutatakse: hinnad tõusevad eelkõige tööjõupuuduse, palkade kasvu ja üldise kulude suurenemise tõttu.

Peamine põhjus peitub uutes nõuetes töötajate arvule: alates juulist peab ööpäevaringselt olema vähemalt üks töötaja 36 hoolealuse kohta, päeval aga üks töötaja 12 kohta. See suurendab otseselt asutuste kulusid. Hooldusreform muutis teenuse kättesaadavamaks, seetõttu nõudlus kohtade järele kasvas.

„Kui 2022. aastal maksis inimene üldhooldusteenuse maksumusest keskmiselt 81%, siis 2024. aastal juba 52%,“ märgib hoolekande teenuste poliitika juhi Maarika Tarum. „Osa personalikuludest katab omavalitsus. Majutuse, toitlustuse ja lisateenuste eest maksab inimene ise. Kui tal aga omaosaluse katteks raha ei jätku, peab omavalitsus pakkuma inimesele vajaduspõhiselt täiendavat abi.“

Nagu selgitab Sotsiaalkindlustusameti KOV sotsiaalteenuste nõustamise talituse juht Heli Ferschel, hoiatati kliente ja kohalikke omavalitsusi hinnatõusu eest ette juba varakult. Kui omavalitsusel ei jätku vahendeid teenuse eest tasumiseks, on tal õigus pöörduda riigi poole – sellist kohustust kinnitas ka Riigikohus.

Omavalitsuste rahastamist on samuti suurendatud. 2026. aastal saavad nad ligikaudu 70 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, kuid iga omavalitsuse otsustab ise, kuidas ta eelarves oma tulubaasi vahendid teenuste vahel jaotab. Hooldusreformi tagajärgede täielikku analüüsi lubavad võimud esitada 2026. aasta sügisel. Loe pikemalt siit