Uudislood

Teetanus – miks see ohtlik haigus vajab tähelepanu?

Tänapäeval tundub teetanus ehk kangestuskramptõbi justkui minevikku jäänud haigusena, kuid tegelikult pole see maailmast kadunud. Haiguse kõige iseloomulikum sümptom on tugev lihaskramp, mis võib haarata kogu keha ja muuta liikumise võimatuks. Tõsisematel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.

Remi Gregori Sassi

10. november, 2025

Foto: Perearst.ee

Allikas: Faktsineerime

Teetanus on bakter Clostridium tetani põhjustatud eluohtlik haigus.
Selle bakteri eoseid leidub kõikjal meie ümber – mullas, sõnnikus, tolmus ja kõdus.
Nakatumine toimub tavaliselt siis, kui bakter satub haava kaudu organismi.
Selleks võib olla marrastus, lõikehaav, nael jalas, loomahammustus või isegi torkehaav aias toimetades.

Haigus ei levi inimeselt inimesele – see tähendab, et teetanust ei saa teiselt inimeselt.
Küll aga võib seda saada igaüks, kui vaktsineerimine on tegemata ja nahk saab vigastada.

Kergematel juhtudel on teetanus ravitav, kuid raskematel lõpeb haigus surmaga.
USA haiguskontrolli keskuse (CDC) andmetel sureb viimastel aastatel umbes üks patsient kümnest.

Kuidas teetanus avaldub?

Peiteperiood kestab 1–21 päeva, tavaliselt umbes nädala.
Haigus algab tihti näolihaste jäikuse ja neelamisraskustega.
Hiljem levivad krambid üle kogu keha.
Sümptomite hulka kuuluvad tugevad lihaskrambid, kõrge palavik, kiire südametöö ja higistamine.
Kõrimuskli krambid võivad põhjustada hingamisraskusi, mis on teetanuse üks ohtlikumaid tagajärgi.

Haiguse ravi toimub ainult haiglas, kuid isegi pärast paranemist immuunsust ei kujune – see tähendab, et haigestunu vajab hiljem ikkagi uut vaktsineerimist.

Ajalugu

Teetanust on kirjeldatud juba muistses Egiptuses, rohkem kui 1500 aastat tagasi.
Pikka aega ei mõistetud, et haigus on seotud bakteriga, mistõttu kasutati ka väga veidraid ravimeetodeid – näiteks nõelravi kõrvade ümber või haige katmist sõnnikuga.

aastal avastas teadlane Arthur Nicolaier teetanuse tekitaja.
Mõni aasta hiljem töötati välja antitoksiin, ja 1924. aastal valmis teetanuse toksoidvaktsiin, mis muutis haiguse kontrollitavaks.
II maailmasõja ajaks said kõik USA sõdurid enne rindele minekut teetanuse vaktsiini.
See vähendas haigusjuhtude arvu mitmekümnekordselt.

Miks on vaktsineerimine endiselt oluline?

Kuna teetanuse eosed on looduses kõikjal, võib nakatuda ükskõik kus maailmas – ka Eestis.
Vaktsineerimine on parim kaitse.
Riikides, kus vaktsineerimistase on madal, on teetanus endiselt suur probleem.
2013. aastal hinnati, et maailmas suri teetanuse tõttu ligi 59 000 inimest, peamiselt riikides, kus vaktsiin polnud kättesaadav.

Vaktsineerimine Eestis

Eestis hakati teetanuse vastu vaktsineerima 1951. aastal, ja tänu sellele on haigus muutunud haruldaseks.
Keskmiselt esineb 1–2 haigusjuhtu aastas.
Vaktsiin annab kaitse vähemalt 5–10 aastaks.

Laste vaktsineerimine

Teetanuse vaktsiin kuulub riiklikku immuniseerimiskavasse.
Lapsed saavad selle kolmandal elukuul, seejärel veel kaks kordusdoosi kuuenädalaste vahedega ning neljanda doosi vanuses 1,5–2 aastat.
Revaktsineerimine toimub 6–7 ja 15–16 aasta vanuselt.
Lapse vaktsineerimisandmeid saab kontrollida terviseportaalis.

Täiskasvanute vaktsineerimine

Täiskasvanud peaksid teetanuse kordusvaktsiini tegema iga 10 aasta tagant, esimene kord vanuses 25–27 aastat.
Vaktsiin on täiskasvanutele tasuta ning seda saab teha perearsti juures, vaktsineerimiskabinetis või apteegis.
Aja saab broneerida aadressil www.vaktsineeriapteegis.ee.

Teetanus on haigus, mille vastu meil on olemas tõhus kaitse, kuid ainult siis, kui vaktsineerimised on ajakohased.
See on üks neist vähestest nakkustest, mille levikut ei saa peatada hügieeniga – ainult vaktsineerimisega.