Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimised jooksid ummikusse: liidud hoiatavad töörahu katkemise eest
Tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu läbirääkimised on lõppenud tulemusteta ning tekkinud töötüli lahendab riiklik lepitaja. Tervishoiutöötajate liidud hoiatavad, et palgatõusu ärajätmine võib süvendada tööjõupuudust ning seada ohtu tervishoiuteenuste kättesaadavuse.
Allikas: Eesti Õdede Liit
4. novembril toimunud lepituskoosolekul kokkuleppele lähemale ei jõutud. Tervishoiutöötajate liitude teatel ei saanud sotsiaalminister Karmen Joller taas kohtumisel osaleda. Samuti ei ole Tervisekassa 2027. aasta eelarves tervishoiutöötajate palgatõusu ette nähtud.
Liitude hinnangul on sotsiaalministri osalemine läbirääkimistel hädavajalik, sest kuigi riik ei ole kollektiivlepingu ametlik osapool, ei ole ilma riigipoolse rahastuseta võimalik palgakokkulepet sõlmida.
Palgakülmutamine võib süvendada tööjõupuudust
Kollektiivleping puudutab enam kui 20 000 tervishoiutöötajat, sealhulgas arste, õdesid, hooldajaid, ämmaemandaid, füsioterapeute, kliinilisi psühholooge, logopeede ja kiirabitöötajaid.
Eesti Õdede Liidu presidendi Kätlin Lillemaa sõnul töötab viiendik tervishoiutöötajatest mitmel ametikohal, peamiselt töötasu tõttu.
„Õed ja hooldustöötajad väärivad õiglast palka oma suure pingutuse eest – nad töötavad nii öösel kui ka nädalavahetusel ning hoolitsevad meie lähedaste eest kõige kriitilisematel hetkedel,“ rõhutas Lillemaa.
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane hoiatas, et palgatõusu ärajätmine võib taas suurendada tervishoiutöötajate välismaale lahkumist. Tema sõnul on viimastel kuudel välismaalt tulnud arvukalt tööpakkumisi.
Muret tuntakse ka tulevaste arstide pärast. Arstiteadusüliõpilaste seltsi presidendi Klaus Martin Klettenbergi sõnul vähendavad ebakindlad töö- ja palgatingimused noorte huvi meditsiini õppimise vastu. Üliõpilaste seas korraldatud küsitluses pidas 80 protsenti vastanutest palgatõusu ärajätmist äärmiselt lühinägelikuks sammuks.
Tervishoius võib töörahu katkeda
Tervishoiutöötajate liidud juhivad tähelepanu, et samal ajal kavandatakse tervishoius mitmeid suuri muudatusi, sealhulgas kiirabi ja rehabilitatsiooniteenuste reforme ning tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi tihedamat ühendamist.
Liitude hinnangul võivad muudatused tööjõupuuduse tingimustes hoopis halvendada teenuste kättesaadavust.
„Tervishoius on vaja töörahu ja stabiilsust,“ rõhutas Eesti Arstide Liidu president Neeme Tõnisson, kes kritiseeris sotsiaalministri senist tegevust.
Tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonid hoiatavad, et kui lepitusmenetluses kokkulepet ei saavutata, võib tervishoius töörahu katkeda.
Liidud rõhutavad, et toimiva tervishoiusüsteemi arendamiseks on vaja teha koostööd nii tervishoiutöötajate kui ka patsientidega.
