Tom Rüütel: isikliku abistaja teenus aitas täita minu unistuse

Tom, Sa oled kogu selle tee läbi käinud – tulnud kodust välja, asunud tööle ning saanud elus hakkama. Kuidas see Sul õnnestus?

Ütleme nii, et ega mulle muud võimalust antudki. Lapsena ema ütles mulle, et pean tulevikus ise neid asju ajama ja hakkama saama. Kodus istuja tüüp ma ei ole. Suure abivajaduse kiuste olen olnud võrdlemisi aktiivne ja seda ka tööelus. Nüüd olengi järjest töötanud 13–14 aastat. Muidugi on olnud takistusi, aga suhtumise ja teiste inimeste abiga olen neist üle saanud.

Millega Sa täpsemalt Töötukassas tegeled?

Töötan ettevõtete nõustajana liikumisteemadel ehk kui tööandja juurde tuleb tööle liikumistakistusega inimene, siis mina aitan tööandjal orienteeruda neis teemades ja soovitan abivahendeid. Siinkohal on oluline tööandjale rõhutada, et liikumistakistusega inimene on nagu iga teinegi; lisaks räägin üldiselt liikumise tähtsusest inimesele.

Töö kõrvalt omandasid TalTechis personalijuhtimise magistrikraadi ja oled muidu ka aktiivne. Kuidas langevarjuhüpetega läheb?

Kokku on tulnud langevarjuhüppeid kas 14 või 15. Kuid viimastel aastatel ma ei ole enam hüpanud. Ilmselt sel aastal teen viimase ja siis on selle asjaga kõik. Sedasi kotina teise kõhu peal hüpates läheb see veidi liiga tavaliseks kätte ära. Aga ma avastasin enda jaoks sukeldumise, kus saab ise rohkem teha ja avastada. Olen sukeldunud Rummu karjääris, kaks korda Kreekas ja nüüd käisin ka Mauritiusel sukeldumas.

Kogu selle üliaktiivse elustiili juures on Sul toeks olnud isiklikud abistajad. Kui palju abi Sa igapäevaelus vajad?

Isikliku abistaja teenust olen kasutanud alates 2011. aastast. Tõtt-öelda vajan abi igal pool. Ma võin küll reisida iseseisvalt, kuid sealjuures vajan lennujaama töötajate abi. Ja lõpuks on vaja minna kempsu, seal on abi vaja, ja samuti vajan abi riietumisel. Ehk siis – absoluutselt kõikides igapäevatoimingutes vajan ikka kõrvalist abi. Kindlasti ma üksi, seljakott seljas, metsa ei lähe; võib-olla ühe öö peaksin metsas vastu, aga see on ka kõik.

Kui võtame tavalise keskmise esmaspäeva, siis kui suure ajast isiklik abistaja Sinuga koos on?

Minul on see nii, et hommikul tund aega ja siis kokkuleppeliselt ka päeval, kui on vaja mingeid tegevusi teha ehk keskeltläbi kaks tundi päevas. Üldiselt lepime ajad enne kokku, aga kui tekib mingi eriolukord, siis kõigepealt pean natuke aega ise sellega hakkama saama. Mõnikord aitavad sõbrad või pere. Tõnis on mu isiklik abistaja, aga kui Tõnis ei saa ja teatab sellest ette, siis käib mul toeks teine isiklik abistaja Monia. Kuid on ka inimesi, kellel on isiklik abistaja põhimõtteliselt 24 tundi käeulatuses.

Millised on need igapäevased tegevused, kus vajad kõige rohkem abi?

Kui hommikul isiklik abistaja uksest sisse astub, siis kõigepealt aitab ta mul duši all käia, ära pesta, kuivatada ja riidesse panna. Ta aitab valmistada hommikueine, siis ma söön, edasi paneme selga teised riided ja nii edasi – kuni selleni, et ma astun kodust välja. Tööl olles sõltun kolleegide abist. Isiklik abistaja aitab mind paar korda nädalas ka näiteks toidu tegemisel.

Kui vaadata laiemalt, siis terve mu elu sõltub teistest inimestest. Kui lähen reisile, siis seal ka keegi aitab mind pidevalt. Võin küll üksi minna kaugele, aga lõpuks takerdun ikka selle taha, et on asju, mida ma ise teha ei saa. Ilma teiste inimesteta ma ei saaks elada täisväärtuslikku ja nii ägedat elu, kui ma täna elan.

Oled isikliku abistaja teenust pikalt kasutanud. Tahaks teada, mis on teenuse juures Sinu jaoks keeruline?

Isiklikku abistajat otsida on olnud keeruline; õnneks ma olen ta lõpuks alati seni leidnud. Abistaja kestab – rekord on selline – poolteist aastat. Miks ma ütlen, et kestab? Sellepärast, et see töö kas väsitab või muutub tüütuks. Saan sellest aru ja minu kui abistatava vaatest on see täitsa okei, et nii juhtub. See hõlmab ikkagi väga palju suhtlemist selle inimesega ja niimoodi ju tegelikult iga päev.

Kuidas on isiklikud abistajad suurendanud Sinu vabadust, iseseisvust ja unistuste täitumist?

Minu suurimaid unistusi oli see, et ma saaksin Saaremaal asuvast sünnikodust oma elu peale minna, pesast välja lennata. Seda tegin puhtalt isikliku abistaja teenuse toel. Ma olin iseseisvast elust unistanud ja tegelikult see praegune süsteem minu jaoks töötab. Tõtt-öelda ma ise ei soovikski, et mul oleks isiklik abistaja kõik 24 tundi kõrval, aga on teatud toimingud, mida üksi lihtsalt ei saa teha.

Millised on olnud Sinu suurimad väljakutsed koostöös abistajatega?

Suurim väljakutse on muutustega kohanemine, iga abistaja on tegelikult isemoodi. Näiteks, inimesed valmistavad praemuna erinevalt ja täpselt nii on see ka kõikides teistes tegevustes. Erinev on ka inimeste suhtumine ja hommikune tuju. Hästi palju saab küll ise juhendada, mis ongi abistatava roll. Tuleb olla alandlik ja paindlik ning küll siis asjad paika loksuvad.

Mida soovitad teistele inimestele, kes kaaluvad isikliku abistaja teenuse kasutamist?

Soovin head närvi, sest isikliku abistaja leidmine võib olla teinekord keeruline. Isiklik abistaja on see, kes aitab elada. Aitab olla mina ise. Tõele näkku vaadates ma ilmselt kunagi kingapaelu siduma ei hakka, aga kui seda on vaja teha, siis ikkagi isiklik abistaja aitab. Samuti aitab ta kodust välja saada, sest elu hakkab pihta teisel pool koduust.

Leian, et isikliku abistaja teenus peab olema kõigile abivajajatele rahaliselt kättesaadav, kuna see toob kohalikule omavalitsusele ja riigile palju rohkem kasu kui on võimalikud kulud. Kui inimene saab kodust välja, siis ta tarbib, siis ta kasutab teenuseid, samuti võib riigile teenida maksuraha. Ilma isikliku abistajata ei oleks see võimalik. Samuti suurenevad inimese enda elutahe ja eneseteostuse võimalused, kasvab elukvaliteet.

Kui palju isikliku abistaja teenus maksab?

Mulle maksab see praegu väga vähe. Tallinnas maksame 10 senti tunni eest, mis on selline sümboolne summa. Kui teenuse hinda tõsta näiteks eurole, siis võib-olla mina elan selle üle, sest mu tundide maht on üsna väike. Kuid vaadates inimesi, kellel on isiklik abistaja 12 tundi päevas, siis võib ise arvutada, kui kulukaks see läheks.

Sul on olnud kokkupuude mitme isikliku abistajaga. Kust isiklikku abistajat leida võiks?

On sellised kohad nagu CareMate või Helpific. Samas mina olen oma isiklikud abistajad leidnud Facebookist – panen kuulutuse oma seinale üles, palun inimestel jagada ja sealt see inimene on tulnud. Isikliku abistaja leidmine on teinekord keeruline, ma olen sellega täiesti nõus. Aga see inimene on kusagil olemas, ta tuleb lihtsalt üles leida.

Lõpetuseks. Sinu üks unistus – kolida sünnikodust välja – on täitunud. Millest Sa veel unistad?

Mu eesmärk ei ole saada näiteks peaministriks või sotsiaalministriks. Küll aga oli mul suur unistus luua MTÜ, mis koondaks tserebraalparalüüsiga inimesi ja 5. detsembril 2024 oli meil esimene kohtumine. Ühing kannab nime MTÜ Eesti PCI Sõdalased ja ma arvan, et selle MTÜ-ga on meil väga palju tulevikku ees. Loe pikemalt Siit