Uudislood

Tom Rüütel: isikliku abistaja teenus aitas täita minu unistuse

Saaremaalt pärit rõõmsameelne ja siiras Tom Rüütel (36) elab Tallinnas, tal on magistrikraad personalijuhtimises ja ta töötab juba kümnendat aastat Eesti Töötukassas, kus nõustab ettevõtteid liikumisteemadel. Sellel teel on saatnud Tomi aga füüsiline takistus – tserebraalparalüüs (PCI) –, mis väljendub raskuses oma keha kontrollida. Eriti ilmneb see kätes ning seetõttu vajab Tom iga päev kõikides käelistes tegevustes kõrvalist abi.

Remi Gregori Sassi

Foto: Epikoda

Tom, Sa oled kogu selle tee läbi käinud tulnud kodust välja, asunud tööle ning saanud elus hakkama. Kuidas see Sul õnnestus?

Ütleme nii, et ega mulle muud võimalust antudki. Lapsena ema ütles mulle, et pean tulevikus ise neid asju ajama ja hakkama saama. Kodus istuja tüüp ma ei ole. Suure abivajaduse kiuste olen olnud võrdlemisi aktiivne ja seda ka tööelus. Nüüd olengi järjest töötanud 13–14 aastat. Muidugi on olnud takistusi, aga suhtumise ja teiste inimeste abiga olen neist üle saanud.

Millega Sa täpsemalt Töötukassas tegeled?

Töötan ettevõtete nõustajana liikumisteemadel ehk kui tööandja juurde tuleb tööle liikumistakistusega inimene, siis mina aitan tööandjal orienteeruda neis teemades ja soovitan abivahendeid. Siinkohal on oluline tööandjale rõhutada, et liikumistakistusega inimene on nagu iga teinegi; lisaks räägin üldiselt liikumise tähtsusest inimesele.

Töö kõrvalt omandasid TalTechis personalijuhtimise magistrikraadi ja oled muidu ka aktiivne. Kuidas langevarjuhüpetega läheb?

Kokku on tulnud langevarjuhüppeid kas 14 või 15. Kuid viimastel aastatel ma ei ole enam hüpanud. Ilmselt sel aastal teen viimase ja siis on selle asjaga kõik. Sedasi kotina teise kõhu peal hüpates läheb see veidi liiga tavaliseks kätte ära. Aga ma avastasin enda jaoks sukeldumise, kus saab ise rohkem teha ja avastada. Olen sukeldunud Rummu karjääris, kaks korda Kreekas ja nüüd käisin ka Mauritiusel sukeldumas.

Kogu selle üliaktiivse elustiili juures on Sul toeks olnud isiklikud abistajad. Kui palju abi Sa igapäevaelus vajad?

Isikliku abistaja teenust olen kasutanud alates 2011. aastast. Tõtt-öelda vajan abi igal pool. Ma võin küll reisida iseseisvalt, kuid sealjuures vajan lennujaama töötajate abi. Ja lõpuks on vaja minna kempsu, seal on abi vaja, ja samuti vajan abi riietumisel. Ehk siis – absoluutselt kõikides igapäevatoimingutes vajan ikka kõrvalist abi. Kindlasti ma üksi, seljakott seljas, metsa ei lähe; võib-olla ühe öö peaksin metsas vastu, aga see on ka kõik.

Kui võtame tavalise keskmise esmaspäeva, siis kui suure ajast isiklik abistaja Sinuga koos on?

Minul on see nii, et hommikul tund aega ja siis kokkuleppeliselt ka päeval, kui on vaja mingeid tegevusi teha ehk keskeltläbi kaks tundi päevas. Üldiselt lepime ajad enne kokku, aga kui tekib mingi eriolukord, siis kõigepealt pean natuke aega ise sellega hakkama saama. Mõnikord aitavad sõbrad või pere. Tõnis on mu isiklik abistaja, aga kui Tõnis ei saa ja teatab sellest ette, siis käib mul toeks teine isiklik abistaja Monia. Kuid on ka inimesi, kellel on isiklik abistaja põhimõtteliselt 24 tundi käeulatuses.

Millised on need igapäevased tegevused, kus vajad kõige rohkem abi?

Kui hommikul isiklik abistaja uksest sisse astub, siis kõigepealt aitab ta mul duši all käia, ära pesta, kuivatada ja riidesse panna. Ta aitab valmistada hommikueine, siis ma söön, edasi paneme selga teised riided ja nii edasi – kuni selleni, et ma astun kodust välja. Tööl olles sõltun kolleegide abist. Isiklik abistaja aitab mind paar korda nädalas ka näiteks toidu tegemisel.

Kui vaadata laiemalt, siis terve mu elu sõltub teistest inimestest. Kui lähen reisile, siis seal ka keegi aitab mind pidevalt. Võin küll üksi minna kaugele, aga lõpuks takerdun ikka selle taha, et on asju, mida ma ise teha ei saa. Ilma teiste inimesteta ma ei saaks elada täisväärtuslikku ja nii ägedat elu, kui ma täna elan.

Oled isikliku abistaja teenust pikalt kasutanud. Tahaks teada, mis on teenuse juures Sinu jaoks keeruline?

Isiklikku abistajat otsida on olnud keeruline; õnneks ma olen ta lõpuks alati seni leidnud. Abistaja kestab – rekord on selline – poolteist aastat. Miks ma ütlen, et kestab? Sellepärast, et see töö kas väsitab või muutub tüütuks. Saan sellest aru ja minu kui abistatava vaatest on see täitsa okei, et nii juhtub. See hõlmab ikkagi väga palju suhtlemist selle inimesega ja niimoodi ju tegelikult iga päev.

Kuidas on isiklikud abistajad suurendanud Sinu vabadust, iseseisvust ja unistuste täitumist?

Minu suurimaid unistusi oli see, et ma saaksin Saaremaal asuvast sünnikodust oma elu peale minna, pesast välja lennata. Seda tegin puhtalt isikliku abistaja teenuse toel. Ma olin iseseisvast elust unistanud ja tegelikult see praegune süsteem minu jaoks töötab. Tõtt-öelda ma ise ei soovikski, et mul oleks isiklik abistaja kõik 24 tundi kõrval, aga on teatud toimingud, mida üksi lihtsalt ei saa teha.

Millised on olnud Sinu suurimad väljakutsed koostöös abistajatega?

Suurim väljakutse on muutustega kohanemine, iga abistaja on tegelikult isemoodi. Näiteks, inimesed valmistavad praemuna erinevalt ja täpselt nii on see ka kõikides teistes tegevustes. Erinev on ka inimeste suhtumine ja hommikune tuju. Hästi palju saab küll ise juhendada, mis ongi abistatava roll. Tuleb olla alandlik ja paindlik ning küll siis asjad paika loksuvad.

Mida soovitad teistele inimestele, kes kaaluvad isikliku abistaja teenuse kasutamist?

Soovin head närvi, sest isikliku abistaja leidmine võib olla teinekord keeruline. Isiklik abistaja on see, kes aitab elada. Aitab olla mina ise. Tõele näkku vaadates ma ilmselt kunagi kingapaelu siduma ei hakka, aga kui seda on vaja teha, siis ikkagi isiklik abistaja aitab. Samuti aitab ta kodust välja saada, sest elu hakkab pihta teisel pool koduust.

Leian, et isikliku abistaja teenus peab olema kõigile abivajajatele rahaliselt kättesaadav, kuna see toob kohalikule omavalitsusele ja riigile palju rohkem kasu kui on võimalikud kulud. Kui inimene saab kodust välja, siis ta tarbib, siis ta kasutab teenuseid, samuti võib riigile teenida maksuraha. Ilma isikliku abistajata ei oleks see võimalik. Samuti suurenevad inimese enda elutahe ja eneseteostuse võimalused, kasvab elukvaliteet.

Kui palju isikliku abistaja teenus maksab?

Mulle maksab see praegu väga vähe. Tallinnas maksame 10 senti tunni eest, mis on selline sümboolne summa. Kui teenuse hinda tõsta näiteks eurole, siis võib-olla mina elan selle üle, sest mu tundide maht on üsna väike. Kuid vaadates inimesi, kellel on isiklik abistaja 12 tundi päevas, siis võib ise arvutada, kui kulukaks see läheks.

Sul on olnud kokkupuude mitme isikliku abistajaga. Kust isiklikku abistajat leida võiks?

On sellised kohad nagu CareMate või Helpific. Samas mina olen oma isiklikud abistajad leidnud Facebookist – panen kuulutuse oma seinale üles, palun inimestel jagada ja sealt see inimene on tulnud. Isikliku abistaja leidmine on teinekord keeruline, ma olen sellega täiesti nõus. Aga see inimene on kusagil olemas, ta tuleb lihtsalt üles leida.

Lõpetuseks. Sinu üks unistus – kolida sünnikodust välja – on täitunud. Millest Sa veel unistad?

Mu eesmärk ei ole saada näiteks peaministriks või sotsiaalministriks. Küll aga oli mul suur unistus luua MTÜ, mis koondaks tserebraalparalüüsiga inimesi ja 5. detsembril 2024 oli meil esimene kohtumine. Ühing kannab nime MTÜ Eesti PCI Sõdalased ja ma arvan, et selle MTÜ-ga on meil väga palju tulevikku ees. Loe pikemalt Siit

Veel samal teemal

Septembris saab tasuta õigusnõu Pirital, Mustamäel ja Lasnamäel
KOV sotsiaaljuhtide arenguprogramm alustas esimese mooduliga
Nele Nisu: käed andmekasutuse roolil ehk andmejälgijast
Helen Varres: tervishoiuteenuste kvaliteet ei teki iseenesest – seda tuleb juhtida
1. septembrist ei pea enam abivahendi soodustuse saamiseks taotlema puuet või vähenenud töövõimet
Pärast mitmeaastast langust on suurenenud täielikul rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus
Investeerimist alusta pensionisammastest
Valitsus kärbib noortelaagrite üleliigseid nõudeid – voodipesu ja potiarv enam ette kirjutatud pole
HOIATUS: Petukõned rahvastikuregistri nime alt
Tammsaare pargis avati Tervisekassa näitus „Kuidas elavad haigused meie ümber?”
Ratastoolikorvpall Eestis – ala, mis ootab uusi mängijaid
AI-töötoad koolidesse: kutse Eesti koolidele
Soomaa – loodus, mis üllatab igal aastaajal
UURING: Eesti pered soovivad lapsi, kuid vajavad rohkem stabiilsust ja tuge
Suur plaan: tervise- ja sotsiaalsüsteem üheks – mis saab rehabilitatsioonist?
Kanepipoliitika varjatud tagajärjed: sotsiaaltöö pilk legaliseerimisele
Mobiilsed tervishoiuteenused aitavad hoida maapiirkondade elujõulisust ja võrdset ligipääsu tervishoiule
Tule 16. septembril patsiendiohutuspäeva konverentsile!
Kas hoolekandes on paindlik töö vaid unistus?“
„Meedia silmis vanemaealised liikluses – tugi või tõrjutus?“
Pöördumine Sotsiaalministeeriumi ja kohalike omavalitsuste poole seoses kodu kohandamise teenuse kitsaskohtadega
Elu ja surma piiril: Häirekeskuse meediku kiire tegutsemine päästis vastsündinu elu
Asendushooldusel kasvavad noored soovivad, et nende arvamusega arvestataks rohkem
Reformierakonna üldkogu 2025 Tartus
Hooli endast ja tule rinnavähi sõeluuringule
Liikumisõpetuse rühmad: väiksem rühm, parem õppetulemus
Eesti esimene onkofestival “Kohatult kohane” tõi kokku vähi puudutatud kogukonna
Estkeer näitab suunda hooldusteenuste tulevikule
Viljandis avati Eesti esimene nullist rajatud uus haiglakompleks pärast taasiseseisvumist
Kristina Kallas: suuname 3,5 miljonit eurot inseneeria valdkonna tutvustamiseks 10 000 õpilasele, et tagada inseneride järelkasv
Mis on viis salanippi tervislikuks suhteks? Heiki Kohal õpetab
Reformierakonna suvepäevad 2025: põnevad arutelud Eesti tuleviku üle
Sisekaitseakadeemia taristuarendus sai hoogu: Tallinna õppekeskuses avati moodulmajad
Siseminister Taro: Eesti aitab Lõuna-Euroopat rändekriisis, aga pagulasi vastu ei võta
Karmen Joller: kvaliteetne tervishoid on soodsam ja tähendab ennekõike inimeste paremat tervist
EPIKoja arvates ei arvesta uus erihoolekandeteenuste eelnõu inimeste vajadustega
Peaasi.ee viis soovitust vaimse tervise turgutamiseks
APPI! Puugihooaeg: väike, kuid ohtlik hammustus
„Kas hooldekodu on turvaline? Arutelu paljastas, mida ühiskond tegelikult kardab
Riik toetab 1,6 miljoni euroga Ida-Virumaa täiskasvanutele suunatud haridusprojekte
Ministeeriumi endiste ametnike tegevuse uurimine on lõppenud, ministeerium tõhustab töökorraldust
Sotsiaaltöö aastal 2050. Unistus sotsiaalkiirabist
EPIKoda sai koolituse uudiste kirjutamisest ja heast ajakirjandustavast
Viljandimaal avati uus kaasaegne kodutute loomade varjupaik
Tallinna Kiirabi autoparki lisandusid kaks uut täiselektrilist sõidukit
Siseminister Igor Taro sukeldus Ida-Virumaa sisejulgeoleku igapäeva
Helikobakter – vaikne maohaavandite ja maovähi tekitaja
Mida teha, kui töötaja keeldub tervisekontrolli minemast?
TÄHELEPANU! SOTSIAALMEEDIAS LEVIVAD LIBAREKLAAMID!
20 noort pälvisid Noore Õpetlase stipendiumi ja asuvad õppima maailma tippülikoolides
Eestis sündis juulis vähem lapsi kui mullu – nimed püsivad samad
Tartu linn kutsub eakaid liituma tasuta võimlemisrühmadega, et parandada liikumisvõimekust ja vähendada kukkumisriski
Eesti PCI Sõdalaste esimene ametlik suvelaager tõi kokku kogukonna üle Eesti
Marin Vallikivi: Käid tööl? Palka saad? Järelikult oled automaatselt investor!
8 august 2025 Tallinna valimiskomisjon korraldab kandidaatidele veebiseminari
Uus Pae hoone toob kaasaegsed tingimused ja parema ligipääsu
„Vabalt ja väärikalt“ – uus juhendmaterjal muudab dementsusega inimeste hoolduse inimlikumaks
Peaasi.ee ja Kinoteater kutsuvad mehi vaimset tervist toetavale naljakirjutamise koolitusele
Tallinna linna muuseumid kutsuvad avastama linna põnevaid lugusid ja paiku
Salme tänav saab uue ja inimsõbralikuma ilme – avalik tutvustus toimub 12. augustil
Eesti jätkab tuge Ukrainale ka tervisevaldkonnas: 1,8 miljonit eurot proteesiraviks
Uus trammitee haru viib lennujaama liikluse uuele tasemele – ehitus algab augustis
Eesti riik tugevdab siseturvalisust ja kriisivalmidust 14,8 miljoni euro suuruse investeeringuga
Hooldustöötajad astusid sammu lähemale digimaailmale: toimus esimene kutseeksami e-test
Algas kampaania „Hakka hoolduspereks!“
Arvamusfestival kutsub tööelu üle arutlema – miks töötajad vaikivad ja kuidas luua paremat töökultuuri?
Alkoholiturg 2024 ülevaade: aktsiisitõusuga alkoholitarbimine väheneb, mitte ei voola üle piiri
Tallinn saab 30 uut akutrolli – trolliliiklus laieneb uutesse piirkondadesse
Toetame tervist – EPIKoja sündmused augustist oktoobrini
EM-I SUUR EELVAADE: Kas Eesti aeg on lõpuks käes?
Hääletamisõigus Eestis ei piirdu ainult Eesti kodanikega
Mis on Islandi noorte alkotarbimise vähendamise edu saladus?
Kambja valla elanikud saavad elada kaasa omavalitsuste suvemängudele
Puude tuvastamine vajab läbipaistvust: EPIKoja praktika näitab süsteemseid kitsaskohti
UUS JUHT HARIDUSTEEL: Kambja Ignatsi Jaagu Kool sai uue direktori
Elujõu ja lootuse festival vähipatsientidele ja nende lähedastele
UURING: Eesti elanikud on valmis panustama arengukoostöösse ja humanitaarabisse
Ootame kõiki e-kursusele „Lastekaitsetöö põhialused“
Eesti päästjate vaprus viib nad taas leekidesse – seekord Hispaaniasse
Kultuur kõigile! – Arvamusfestivalil arutletakse kultuuri ligipääsetavuse üle
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus mootorsõidukimaksu seadusele
Visklas toimunud kogukonnaüritus „Kõrgemale kui meeter“ tõi esile sotsiaalse kaasatuse olulisuse
Miks tuleb töötaja saata tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde?
Tallinn toetab korteriühistuid kriisideks valmistumisel – toetus kuni 7000 eurot
Sotsiaalkindlustusamet pälvis "Riigikaitse toetaja" märgise pronkstaseme
Noored tööle – müüdid vs tegelikkus!
Miks me räägime omaste­hooldu­sest?
Töö kuumade ilmadega – kuidas hoida tervist ja ohutust?
Kas tead, kus sinu pension kasvab? Viimane aeg seda kontrollida!
PARE, Töötukassa ja Tööinspektsioon korraldavad koos Arvamusfestivali tööelu ala
Meie ringreisi teine päev: Kuressaarest Hiiumaale ja tagasi mandrile
Ettevaatust looduses: puugid varitsevad kõikjal!
Hooldaja tee alguses
Alusta oma kunstiteekonda EKA suvekursustel
ETTEVAATUST | Süütevedelike kasutamine nõuab tähelepanelikkust
Linnafestival UIT kutsub augustis Tartut avastama mänguliselt ja julgelt
Tallinna Kiirabiauto jätkab teekonda: koostöö Eesti Punase Ristiga tugevdab kriisivalmidust
Avaliku ruumi ligipääsetavus ja kodu kohandamine – kaasava ja väärika elu eeltingimused
Noorsootöötajate motiveerituse roll kvaliteedi hindamisel
Ekspert selgitab: laste kasvatamine annab õiguse pensionilisale
Sel aastal saab tulemusliku töö eest lisatasu 610 perearsti meeskonda
Elupõlise bussijuhi auks: Tartu sai Osvaldi-nimelise bussi
Lokomat Pro uus tarkvara muudab liikumise kogemuse realistlikuks
Tehnikapärand ratastel: ELIL juhatus hindas ligipääsetavust Halingas ja Orissaares
JAHMATAV AVASTUS | Pea pooled haigla WC külastajatest ei pese käsi
Eesti plaanib muuta üha populaarsust koguva koduõppe korda
Euroopa Noorte Paraspordimängud 2025: Emotsiooniderohke spordinädal sai võimsa lõpu
Kambja Kogukonnapäeval pakutakse maitsvat toitu kui ka põnevat programmi
Tule Sotsiaalministeeriumisse nõunikuks – loo koos meiega toimiv terviseinfosüsteem!
ELIL juhatus ringsõidul Lääne-Eestis: fookuses ligipääsetavus ja kohalik koostöö
ETTEVAATUST, PETUKÕNED!
Euroopa Liidu toel avanevad uued võimalused Eesti elanikele oma oskuste arendamiseks
ARVAMUS | Toetatud põhikoolis, takistatud tulevikus. Lihtsustatud õppekava varjatud piirid
Ligipääsetavus loeb: Remi pääseb nüüd turvaliselt 3. korruse kontorisse
Väikese Damiri ainus lootus: elupäästev operatsioon Pariisis
Nikita Panjuškin: igas Eesti maakonnas on täiesti erinev kiirabiteenus. Ühtlased kõrge kvaliteet peab aga igal pool olema
„Üks inimene, kolm elu, null pausi“
Magnus Piirits: teine pensionisammas on investeering, mis võib kesta ka pärandusena
Kuidas elada sõltuvusvabalt? Kris Heinla kaheksa soovitust
Hendra teekond, mis andis tiivad: lootus SMA-ga elavatele noortele
Tallinna erihoolekande ja rehabilitatsioonikeskus paneb rõhku väärtustele ja võimalustele
Tööohutus ja -tervishoid lähetatud ja renditöötajate puhul: õigused, kohustused ja parimad praktikad
Korteriühistutele algas taotlusvoor kriisivalmiduse tõstmiseks
Istuv eluviis ja arvutitöö: vaikne terviserisk, mille vastu saab tegutseda
Mitme Kambja valla supluskoha vee kvaliteet ei võimalda ujumist
Tervist toetavat nutiseadmete kasutust aitavad kujundada peresisesed kokkulepped
"Kuidas reisida abivahendiga – viis kasulikku nõuannet"
„Politsei abistab, aga see ei peaks olema nende töö“
Muuda oma kodu ligipääsetavamaks Tallinna toetusega
"Kõrgemale kui meeter" – kogukondlik kogemuspäev Visklas toob kokku inimesed ja elamused
„Tuleviku tervishoid vajab julgeid otsuseid juba täna“
Sotsiaalministeerium plaanib lõpetada kiirabi kasutamise haigete transpordiks
Kambja terviserajad tõid taas kokku kõnni- ja jooksusõbrad
Juba kümnendat korda toimub Riigikaitse malev, kus osalevad ka õpilasmalevlased
EHALi Esimene Suvekool
Minister Kristina Kallas osaleb ELi teadusministrite mitteametlikul kohtumisel Kopenhaagenis
"Barbie diabeediga nukk on nüüd saadaval ka Eestis"
Koduteenus Haapsalus on edenenud, ent vajab täiendavat arendamist
Tuleviku kiirabi: neli regiooni, parem valmisolek ja uus partner sotsiaalkiirabi näol
Arvamusfestivalil korraldavad tööelu ala PARE, Töötukassa ja Tööinspektsioon ühiselt
Tööinspektsioon rõhutab noorte tööohutuse tähtsust
Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid: kavandatav automaks ei arvesta erivajadustega
„Õige kaldtee või invatõstuk võib muuta elu – loe enne valikut!“
Tallinnas avati Eesti esimene ergonoomika keskus
Sotsiaaltöö on aastal 2050 rohkem nähtav ja toetab ühiskonna sidusust
"Kuulmisbuss – liikuv kuulmishooldus jõuab igasse Eesti nurka"
Joller: Astume erihooldekodude järjekordade lühendamiseks reaalse sammu
Tennisemeistrivõistlused startisid ilma üllatusteta, ratastoolitennise meistrid on selgunud.
sotsiaalministeeriumi ühishoone
Riik soovib liita sotsiaal- ja tervishoiuteenuste süsteemid
Eesti kultuur elab igapäevaselt edasi Kanada eestlaste eakatekodus
Pirogovi pargis toimub laulu- ja tantsupeo ühisvaatamine
Kuidas elada tervislikumalt? Fitlapi tiimi kaheksa kuldset soovitust
Eaka kukkumine võib olla eluohtlik! Appi tulevad koduandur ja valvekaamera
Väärikate ülikooli loeng
Elvas toimus vanemaealiste õppijate jaoks loeng turvalistest kinnisvaratehingutest
Estkeer tähistas seitsmendat sünnipäeva: meie tugevused on professionaalsus, kiirus ja inimkeskne lähenemine