Uudislood

Töövägivald ja töökiusamine: kuidas ära tunda, ennetada ja tegutseda

Artikkel annab ülevaate töövägivalla ja töökiusamise olemusest, põhjustest ja tagajärgedest ning pakub juhiseid töötajale ja tööandjale, kuidas konflikte ennetada ja lahendada. Lisaks kirjeldatakse Tööinspektsiooni, töövaidluskomisjoni ja võrdõigusvoliniku poole pöördumise võimalusi ning selgitatakse töötaja õigusi vägivalla või diskrimineerimise korral.

Remi Gregori Sassi

24. oktoober, 2025

Foto: Tööelublogi

Allikas: Tööeluportaal

Töövägivallana võib mõista põhjendamatut käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes eesmärgiga isikut vigastada, alandada, alavääristada või ähvardada.
Rünnaku objekt võib olla inimese väärikus, ametialased oskused ja võimed, eraelu, füüsilised omadused, rassiline kuuluvus, seksuaalne suunitlus või muu tunnus.

Töövägivalla määratluse alla kuulub nii kiusamine, seksuaalne ahistamine kui ka füüsilised ründed.
Töövägivald võib esineda ühekordse juhtumina või süstemaatilise käitumismustrina ning aset leida organisatsiooni erinevatel tasanditel — juhi vägivald alluva suhtes, alluvate omavahelised konfliktid või kollektiivne tõrjumine.

Mis on töökiusamine ja töövägivald?

Töökiusamine saab tihti alguse võimuvõitlusest ning muutub kiusamiseks siis, kui üks pool seatakse teise suhtes nõrgemasse positsiooni. Selle eesmärk on sageli ohvri sotsiaalne isoleerimine ja töökeskkonnast tõrjumine.

Agressiivset või vägivaldset käitumist iseloomustab:

ebaviisakus ja lugupidamatuse puudumine teiste suhtes;

füüsiline või verbaalne vägivald, soov teha haiget;

kallaletung, soov teisele inimesele viga teha.

Kiusamise ja tööalase vägivalla tagajärjed võivad olla väga tõsised — viia enesehinnangu languse, depressiooni, unehäirete ja muude stressiga seotud tervisehäireteni. Raskematel juhtudel võivad sümptomid sarnaneda posttraumaatilise stressihäirega, mis võib püsida aastaid pärast juhtumit.

Tagajärgedena võivad lisanduda sotsiaalne isolatsioon, pereprobleemid, töölt lahkumine või töökaotus ning sellega seonduvad majanduslikud raskused. Kiusatav võib aja jooksul muutuda agressiivseks ning omakorda kiusaja rolli astuda.

Väline töövägivald ja riskirühmad

Väline töövägivald on organisatsiooniväliste inimeste — näiteks klientide, patsientide või külastajate — tekitatud solvangud, ähvardused või füüsilised ründed töötaja vastu.

Kõige suuremas riskirühmas on:

teenindussektor,

tervishoid,

transport,

jaemüük ja toitlustus,

finants- ja haridussektor.

Otsekontakt klientidega suurendab vägivalla riski.
Ohusituatsioone võivad põhjustada:

töötamine üksinda või eraldatuses;

kaupade ja sularaha käsitlemine;

turva-, inspektori- või kontrollifunktsioonid;

kontaktid varem agressiivsete, joobes või haigusest tingitult vägivaldsete inimestega;

rahulolematud kliendid, kes suunavad oma pinge teenindajale.

Töövägivalla tagajärjed

Töötajale:

stress, ärevus, unehäired, depressioon;

motivatsiooni kadumine ja töövõime langus;

füüsiline või psühholoogiline tervisekahjustus;

foobiad ja hirm tööle naasmise ees.

Kollektiivile:

pingeline õhkkond ja usalduse kadumine;

tunnistajate psühholoogiline koormus;

vähenenud koostöö ja ühtekuuluvus.

Organisatsioonile:

suurenenud töölt puudumine ja voolavus;

vähenenud tootlikkus ja motivatsioon;

halvenenud sisekliima ja tööandja maine.

Seksuaalne ahistamine – töövägivalla liik

Seksuaalne ahistamine leiab aset, kui esineb soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, luues häiriva, ähvardava, halvustava või solvava õhkkonna.

Näiteks olukord, kus kolleegi või alluvat puudutatakse või üritatakse puudutada, ehkki on selge, et see on vastumeelne.
Seksuaalne ahistamine on seaduse silmis võrdsustatud soolise diskrimineerimisega ja käsitletakse seda töövägivalla ühe vormina.

Kuidas töövägivalda ja diskrimineerimist ära tunda ja käsitleda?

Töötajale

Ära jää üksi. Räägi usaldusisiku, töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu liikmega.

Teavita tööandjat. Tee seda kirjalikult.

Füüsilise vägivalla korral pöördu politseisse.

Kui tööandja ei reageeri, võta ühendust Tööinspektsiooniga.

Diskrimineerimise korral pöördu võrdõigusvoliniku poole, kes pakub tasuta õigusabi ja nõustamist.

Nõua rikkumise lõpetamist ja kahjutasu. Vajadusel pöördu töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Kui muud lahendused ei toimi, kaalu töölepingu erakorralist lõpetamist TLS § 91 lg 2 alusel.

Töötaja meelespea:

kogu ja fikseeri kiusamise episoodid;

tee tööandjale kirjalik hoiatus;

proovi lepitusmenetlust;

vajadusel keeldumine tööst või töölepingu erakorraline ülesütlemine;

otsi tuge psühholoogilt või vaimse tervise spetsialistilt.

Kuidas konflikti ennetada?

Tööandja ja töötaja saavad konflikti vältida, kui:

märgatakse varakult pinget ja suheldakse avatult;

ollakse koostöövalmid ja sõbralikud;

tööülesannetes lepitakse selgelt kokku;

küsitakse tagasisidet ja kontrollitakse arusaamist;

vajadusel pakutakse üksteisele abi.

Tööandjale: töövägivalla juhtumitega tegelemine

1. Probleemi väljaselgitamine

hinda töövägivalla riske töökeskkonnas;

vii läbi rahulolu-uuringuid;

võimalda anonüümset tagasisidet.

2. Riskide vähendamine

kehtesta nulltolerants töökiusamise ja ahistamise suhtes;

koosta tegevuskava juhtumite ennetamiseks ja lahendamiseks;

määratle kontaktisikud ja infoliikumise kord;

selgita juhtide, spetsialistide ja volinike rolle;

loo maandusmehhanismid (psühholoogiline nõustamine, tööaja paindlikkus, koolitused).

3. Tegutse ja registreeri

pea täpset arvestust töövägivalla juhtumitest:

mis juhtus, millal ja kus;

kellega juhtus (ohver, kiusaja, tunnistajad);

millised olid tagajärjed;

milliseid abinõusid rakendati.

4. Kontrolli tulemusi

hinda meetmete tõhusust ja paranda süsteeme.

Tööandjal on õigus:

teha vägivallatsejale hoiatus;

ümber korraldada töö või muuta osakonda;

lõpetada tööleping TLS § 88 lg 1 alusel;

nõuda kahjutasu tekitatud varalise kahju korral.

Tööandja roll lepitaja ja vahendajana

Kui konflikt tekib töötajate vahel, saab tööandja olla lepitaja või vahendaja:

vali sobiv aeg ja rahulik keskkond;

loo turvaline õhkkond;

kuula mõlemaid pooli ja analüüsi olukorda;

otsi ühiselt lahendusi ja lepi realistlikult kokku;

kontrolli, et kokkulepe on mõlemale poolele teostatav ja vastuvõetav.

Pealtnägijale

astu vahele ja katkesta olukord turvaliselt;

ära mine kaasa vägivallatsejatega;

toeta ohvrit ja julgusta abi otsima;

teavita juhtkonda või volinikku;

tuleta meelde organisatsiooni väärtusi ja vastastikust lugupidamist.

Millist abi saab töökiusamise ohver Tööinspektsioonist?

1. Nõustamine

Tööinspektsioonist saab:

selgitusi töövägivalla olemuse ja ennetusmeetmete kohta;

suuniseid, kuidas pöörduda usaldusisiku, voliniku või tööandja poole;

infot psühholoogilise toe ja ohvriabi võimaluste kohta;

juhiseid, kuidas algatada järelevalve või lepitusmenetlus;

abi töölepingu ja töövaidlusmenetluse küsimustes.

2. Töövaidluskomisjon ja kohus

Töötaja võib nõuda:

hüvitist kuni 3 kuu keskmise töötasu ulatuses töölepingu erakorralise lõpetamise korral (TLS § 91 lg 2);

mittevaralise kahju hüvitamist, kui tööandja on töötajat diskrimineerinud või ebaväärikalt kohelnud.

Lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis:

põhineb poolte nõusolekul;

kestab kuni 10 tööpäeva;

eesmärk on kokkulepe ilma kohtuvaidluseta.

3. Järelevalve Tööinspektsiooni poolt

Tööinspektsioon kontrollib:

kas tööandja on hinnanud töövägivalla ja -kiusu riske;

kas olemas on tegevuskava ja määratud vastutajad;

kuidas registreeritakse ja lahendatakse juhtumeid;

kas töötajatele on selgitatud nende õigusi ja pöördumisvõimalusi.

Järelevalve eesmärk on hinnata töökeskkonda tervikuna, mitte lahendada üksikjuhtumeid.
Kui tööandja ei tunnista olukorda töövägivallaks, saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole, mis annab sisulise hinnangu ja otsuse.

Töövägivald ja töökiusamine on tõsised ohud töötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele ning organisatsiooni toimimisele.
Ennetamine algab teadlikkusest, avatust suhtlemisest ja selgetest reeglitest.
Tööandja ülesanne on tagada turvaline töökeskkond ja reageerida viivitamatult iga vägivalla ilmingu korral.
Töötajatel on õigus kaitsele, toele ja õigusele nõuda oma väärikuse austamist.