Töövaidluskomisjonile avalduse esitamisel tuleb oma nõuded selgelt sõnastada
Töövaidluskomisjonile pöördudes ei piisa üksnes väitest, et tööandja on töötajat ebaõiglaselt kohelnud või jätnud töötasu maksmata. Avalduses tuleb täpselt kirjeldada, mis juhtus, milles rikkumine seisneb ja mida tööandjalt nõutakse. Puudulikult koostatud avaldus võib töövaidluse lahendamist edasi lükata.
Töövaidluskomisjonile esitatav avaldus peab olema selge ja põhjendatud. Kui avaldusest ei selgu, mida töötaja nõuab või millel nõue põhineb, antakse talle võimalus puudused kõrvaldada.
Näiteks ei piisa üksnes kirjutamisest, et tööandja jättis töötasu maksmata. Selle asemel tuleks märkida konkreetne nõue: „Nõuan tööandjalt saamata jäänud töötasu septembri ja oktoobri eest kokku 2400 eurot (2 × 1200 eurot, töölepingus kokkulepitud kuutasu).”
Mida peab avaldus sisaldama?
Avalduses tuleb kirjeldada töösuhte asjaolusid, sealhulgas selle algust ja vajaduse korral lõppemist. Samuti peab selguma, milles tööandja väidetav rikkumine seisneb ning millal see toimus.
Oluline on täpsustada nõuded, näiteks saamata jäänud töötasu väljamaksmine, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine või muu töövaidlusega seotud nõue.
Rahaliste nõuete puhul tuleb lisaks lõppsummale esitada ka arvutuskäik, millest nähtub, kuidas nõutava summani jõuti.
Kõik nõuded tuleb avalduses välja tuua
Töövaidluskomisjon lahendab avalduses esitatud nõudeid ega saa omal algatusel lisada nõudeid, mida töötaja pole esitanud.
Näiteks kui töötaja nõuab saamata jäänud töötasu, kuid jätab välja kasutamata puhkuse hüvitamise nõude, ei saa komisjon seda automaatselt juurde lisada.
Samuti tuleb avaldusele lisada nõudeid toetavad tõendid, näiteks tööleping, palgalehed, tööajakavad, tööandjaga peetud kirjavahetus ja muud asjakohased dokumendid.
Korrektselt koostatud avaldus aitab vältida menetluse venimist ning võimaldab töövaidluskomisjonil juhtumi asjaolusid ja esitatud nõudeid tõhusamalt hinnata.
