Ülle Madise: „Kui ligipääsu pole, pole inimesi näha — aga see ei tähenda, et neid poleks.“
Õiguskantsler Ülle Madise tõi hiljutisel esinemisel välja mõtte, mis puudutas paljusid kuulajaid: sageli eeldatakse, et puudega inimesed ei vaja ligipääsu, sest “nad niikuinii ei käi kontsertidel või üritustel”. Madise sõnul peitub selles arusaamas sügav eksitus — kui inimene füüsiliselt ligi ei pääse, siis polegi võimalik kohal olla, ükskõik kui suur oleks tema soov.
Foto: Õhtuleht
Verona näide: olümpiamängud kui kõigile avatud pidu
Madise tõi esile Itaalia eeskuju. Verona amfiteater ehitatakse olümpiamängudeks täielikult ligipääsetavaks. Seal toimuvad nii olümpiamängude lõputseremoonia kui ka paraolümpiamängude avapidu.
See näitab selget austust iga inimese vastu — ühiskond, mis väärtustab inimesi, kujundab ruumi nende järgi, mitte vastupidi.
„Meid on Eestis vähe — iga inimene on väärtus“
Ülle Madise rõhutas, et Eestil pole luksust kedagi kõrvale tõrjuda.
Inimest ei tohiks hinnata tema keha ega vaimu eripärast lähtudes. See pole õige, õiglane ega ka praktiline.
Meie tugevus tuleb sellest, et arvestame eelnevalt erinevate vajadustega — nii väikeste kui suurte, noorte ja vanade, tervete ja puudega inimeste omadega.
Tõkked ei ole paratamatus, vaid meie valik
Õiguskantsleri sõnul on paljud takistused lahendatavad ja sageli üllatavalt lihtsal moel:
lubada abikoeraga inimene kinno või teatrisse,
kujundada tänavad nii, et ratastool, jalgratas, lapsevanker või kargud poleks probleem,
tagada subtiitrid, kirjeldustõlge, viipekeel ja punktkiri,
ehitada hooned, mis on ligipääsetavad ka ilma lisaseletusteta.
„Kui ruum sobib lapsele, sobib ta ka eakale, pimedale, ratastoolikasutajale ja lapsevankrile,“ märkis Madise. „Hea ligipääsetavus teenib meid kõiki.“
Autonoomia, kuuluvus, osavus – universaalsed vajadused
Madise rõhutas, et puudega inimesed peavad saama teha oma elu kohta valikuid sama vabalt kui kõik teised. Autonoomia ja võimalus ise otsustada ei ole erivajadus — see on inimõigus.
Seetõttu tuleb tagada teenused ja ruumid, mis toetavad:
ligipääsetavat haridust,
kultuuri ja sporti,
avalikku ruumi.
Kõik selleks, et me ei elaks kõrvuti, vaid koos.
„Igaüks saab astuda sammu paremuse poole“
Õiguskantsler tuletas meelde, et hooliv Eesti algab väikestest tegudest ja mõtteviisi muutusest. Kui märkame tõket, siis küsime: kas seda on päriselt vaja? Kes jääb selle taha kinni?
Nii sünnib ühiskond, mis ei jäta kedagi ukse taha. konserdi saab vaadata siit
Veel samal teemal