Uudislood

Uuest aastast kasvab riigipoolne rahastus erihoolekandeteenustele

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega soovib tõsta 1. jaanuarist 2026 riigipoolset rahastust erihoolekande teenuste osutamiseks. Kõige rohkem kasvab riigipoolne rahastus suurema toe vajadusega sihtrühma teenustele, kus teenuse vajadus ja kulud kõige kiiremini kasvanud.

Remi Gregori Sassi

05. detsember, 2025

Foto: Sotsiaalministeerium

Allikas: Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarjo Mändmaa sõnul on põhirõhk ja suurem rahastuse kasv suunatud suurema toe vajadusega sihtrühmade teenustele. „Nii kasvab 17% riigipoolne rahastus igapäevaelu toetamise teenusel autismispektrihäirega inimesele ja 13% ööpäevaringsel teenusel kuueses peremajaüksuses,“ ütles Mändmaa. „Suurema toe vajadusega inimeste puhul on oluline tagada teenuse järjepidevus, sest seal vajab personal rohkem pidevat arendamist ja tegevusjuhendajate teadmised täiendamist. Ka Riigikontroll soovitas oma ülevaates keskenduda piiratud ressursside tingimustest suurema abivajadusega inimeste sihtrühmale.“

Eelnõu järgi kasvab riigipoolne rahastus erihoolekande teenuste osutamiseks ehk pearaha kõikidel teenusel keskmiselt 7,6%, kuid sõltuvalt teenusest on kasv keskmiselt 4,9–17%. Riigi poolt kaetava erihoolekandes pakutavate sisuliste teenuste rahastuse kasv aitab kindlustada ja parandada teenuste kättesaadavust ning vähendada teenusehindade ja tegelike kulude vahelist lõhet. 

Lisaks plaanib Sotsiaalministeerium eelnõu järgi luua toetusmeetme ööpäevaringse erihooldusteenuse uute teenuskohtade loomiseks autismispektrihäirega täiskasvanutele. Selleks kavatsetakse kahel järgneval aastal luua kokku 12 ööpäevaringset erihoolekandeteenuse kohta, mõlemal aastal 6 kohta.

Ühtlasi jätkatakse järgmisel aastal vägivallajuhtumite ennetus- ja nõustamisteenuse pakkumisega erihoolekandeteenuse osutajatele, et toetada töötajaid keeruliste olukordade ennetamisel ja lahendamisel.  

Erihoolekandeteenust rahastatakse kahest allikast. Riik katab teenuse osutamise ja personaliga seotud kulud ning inimene maksab omaosalusega igapäevased elamiskulud nagu toitlustuse, majutus- ja kommunaalkulud.   

Sotsiaalministeerium saatis erihoolekandeteenuste rahastamise määruse eelnõu kooskõlastusringile ja eelnõu muudatused on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2026.  

Eelnõuga saab tutvuda SIIN

 2026.aastal kasvab erihoolekandeteenuse rahastus 4,2 miljonit eurot ehk ca 8% ja kogueelarve on 57,7 miljonit eurot. Lisarahastus aitab tagada kvaliteetsed ja jätkusuutlikud teenused, hoida ööpäevaringsed teenused avatuna ja vähendada järjekordi eriti suure abivajadusega inimestele.  

Erihoolekandeteenuste järjekordade lühendamiseks on Sotsiaalministeerium teinud ka reaalse sammu. Sel nädalal Riigikogus heaks kiidetud sotsiaalhoolekandeseaduse muudatusega peab järgmisest aastast inimene teenusekoha pakkumise saamise järel kümne tööpäeva jooksul otsustama ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) teada andma, kas võtab teenuskoha vastu või mitte. Kui mõjuval põhjusel ei saa inimene kümne tööpäeva jooksul siiski otsust teha, võib SKA tähtaega pikendada ja keeldumine ei tähenda automaatselt järjekorrast väljaarvamist. Tähtaega pikendatakse vastavalt inimese vajadusele ja olukorrale ning inimesele pakutakse järgmist vabanenud teenuskohta.  

Erihoolekandes on olnud kaua mureks, et inimesed ei saa pikkade järjekordade pärast teenusele, samas kui on püsivalt täitmata kohti. Järjekordade tekkimise üheks põhjuseks on olnud see, et ei ole määratud selgeid tingimusi, mis aja jooksul peab inimene pakutud koha osas otsuse tegema ja teenuskohad jäävad kasutamata. Seepärast võib inimene võtta mõtlemisajaks mitu kuud ja sellest hiljem siiski loobuda, kuid samal ajal ootavad teised inimesed teenuskoha järjekorras.

Oktoobrikuu seisuga oli teenuse järjekorras 2404 inimest, kellest vajaks Sotsiaalkindlustusameti (SKA) andmetel kohe teenusekohti ca 900 inimest. Erihoolekandeteenuseid sai septembrikuu lõpu seisuga 6249 inimest 7765 teenuskohal.  

Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kelle vaimse tervise seisund ei võimalda neil iseseisvalt igapäevaelus hakkama saada. Nad vajavad juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Riik pakub neile näiteks igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringset erihooldusteenust.   