UURING: Eesti pered soovivad lapsi, kuid vajavad rohkem stabiilsust ja tuge
Eesti pered soovivad lapsi, kuid sünnib neid üha vähem – 2024. aastal sündis vaid 9646 last, mis on madalaim number viimase sajandi jooksul. Sotsiaalministeeriumi analüüs näitab, et lapsevanemaks saadakse üha hiljem ning perede teel on mitmeid takistusi: majanduslik ebakindlus, eluasemeprobleemid ja ebastabiilsed suhted. Kuigi Eesti tugevuseks on helde vanemahüvitis, lasterikka pere toetus ja hea lasteaiavõrk, ei piisa neist üksi. Uuring rõhutab, et perede soove saab toetada ainult siis, kui riik pakub rohkem stabiilsust ja sidusaid, järjepidevaid lahendusi.
Foto: Tervisekassa
Ajalooliselt madal sündimus seab ühiskonnale väljakutse
Eestis sündis 2024. aastal vaid 9646 last – kõige vähem pärast 1919. aastat. Viimase viie aasta jooksul on sündide arv vähenenud pea kolmandiku võrra. Kui 2019. aastal sündis veel üle 14 000 lapse, siis nüüdseks on see näitaja kukkunud kriitiliselt madalale.
Eesti sündimuskordaja – ehk kui palju lapsi sünnib keskmiselt ühel naisel – oli 2024. aastal vaid 1,18. Võrdluseks: rahvastiku taastetasemeks peetakse 2,1, mille korral oleks järgmised põlvkonnad arvuliselt sama suured kui eelmised. Kui sündimus jääb nii madalaks, väheneb Eesti rahvaarv järgmiste kümnendite jooksul kiiresti, tuues kaasa tööjõupuuduse, piirkondade tühjenemise ja täiendava surve sotsiaal- ning tervishoiusüsteemile.
Rahvastikuteadlane Allan Puur rõhutab, et kuigi numbrid on murettekitavad, ei ole madal sündimus vältimatu. „See ei ole loodusseaduslik paratamatus, vaid ühiskondlike olude kujundatud nähtus. Kui märkame takistusi, peame otsima lahendusi,“ sõnas ta.
Perede soovid ja tegelikkus ei lähe kokku
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud „Laste saamise ja kasvatamise toetamise analüüs“ näitab, et enamik Eesti noori soovib lapsi saada. Uuring kinnitab, et lasterikka pere ideaal ei ole kadunud, kuid soovid ja tegelikkus ei lange sageli kokku.
Peamised põhjused, miks lapsi sünnib vähem, on järgmised:
majanduslik ebakindlus – hirm, et sissetulek ei kata pere vajadusi;
eluaseme kättesaadavus – sobiva ja taskukohase elamispinna leidmine on keeruline;
ebastabiilsed partnerlussuhted – hilisem pereloome ja kõrgem lahutuste määr;
muutunud hoiakud – järjest enam noori seab isikliku eneseteostuse ja karjääri pereelust ettepoole.
Lisaks on muutunud ka peremudelid: järjest rohkem on üksikvanemaid, vabaabielus peresid või neid, kes lapsi üldse ei soovi. See peegeldab globaalseid trende, kuid Eestis on sündimuse langus kiirem kui enamikus Euroopa riikides.
Eesti tugevused: helded toetused ja lasteaiakohtade kättesaadavus
Eesti perepoliitikat hinnatakse rahvusvaheliselt üsna tugevaks. Positiivseteks näideteks on:
vanemahüvitis, mis on Euroopa mõistes helde;
lasterikka pere toetus, mis aitab mitme lapsega peresid;
lasteaiakohtade kättesaadavus, mis on paljudes piirkondades parem kui paljudes naaberriikides.
Samas nendib Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov, et ainult nendest meetmetest ei piisa. „Üks osa sündide langusest on seotud muutunud väärtushinnangutega, mida riik ei saa otseselt mõjutada. Kuid meil on palju inimesi, kes lapsi soovivad, kuid erinevad takistused ei lase neil seda soovi teoks teha. Just nende põhjustega saab riik tegeleda,“ ütles ta.
Uuring toob esile viis võtmevaldkonda
Analüüsi teises osas pakutakse välja lahendusi, mis võiksid peresid toetada. Need jagunevad viide põhisuunda:
Majanduslik kindlustunne – püsiv sissetulek ja peresõbralik maksupoliitika.
Eluaseme kättesaadavus – taskukohased üürikorterid ja soodsad laenutingimused noortele peredele.
Töö- ja pereelu ühitamine – paindlik töökorraldus, kaugtöö võimalused ja lai lapsehoiuteenuste valik.
Tervise toetamine – viljakuse ja vaimse tervise tugisüsteemid, et vähendada terviseriske, mis takistavad pereloomet.
Suhete ja vanemluse tugevdamine – perenõustamine, paariteraapia ja vanemluse koolitused, et toetada stabiilseid suhteid.
Rahvusvaheline kogemus: järjepidevus on võtmetähtsusega
Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et peresõbralikud poliitikad võivad sündimust toetada, kuid ainult juhul, kui need on pikaajalised ja järjepidevad. Lühiajalised või katkendlikud meetmed ei loo peredele turvatunnet. Näiteks Skandinaavia riikides, kus peretoetused ja lastehoiuvõimalused on pikaajaliselt stabiilsed, on sündimus küll taastetasemest madalam, kuid siiski kõrgem kui Eestis.
Tulevikuplaan: ettepanekute pakett aastaks 2026
Vabariigi Valitsuse tööplaan näeb ette, et 2026. aasta kevadeks valmib konkreetne ettepanekute pakett, mis hõlmab eri valdkondi. See peaks pakkuma terviklahendusi, mis aitavad perede soove laste saamisel reaalselt teoks teha.
Selleks on vaja laiapõhjalisi arutelusid nii poliitikute, ekspertide kui ka ühiskonnaga laiemalt. Oluline on leida tasakaal perede toetamise ja riigieelarve võimaluste vahel.
Kas soovitud lapsed sünnivad?
Eesti pered soovivad lapsi, kuid nende soovid ei pruugi ellu jõuda, kui ühiskondlikud ja majanduslikud tingimused seda ei võimalda. Kui poliitikad suudavad peredele pakkuda stabiilsust, turvatunnet ja tuge, on võimalik sündimuse langust pidurdada. Kui mitte, seisab Eesti silmitsi rahvastiku kiire vähenemise ja vananemisega, millel on tagajärjed kogu ühiskonnale.
Veel samal teemal
