Uuring: lapse seksuaalse väärkohtlemise märke tuntakse, abivõimalusi vähem

Muret teeb ka see, et poiste kogemused jäävad tihti varju. Seetõttu peaks ennetus ja abiotsimise julgustamine arvestama poiste suurema vaikimise riskiga ning kaasama rohkem mehi ennetus- ja teavitustöösse ning tõstma meeste ja teiste alaesindatud rühmade esindatust sotsiaalvaldkonna töötajate seas.

Uuring näitas, et keskmisest kõrgema teadlikkusega paistavad silma väikelastevanemad. Abi otsimise võimalustest on kõige tuntumad hädaabinumber 112 ja politsei ning lastekaitse. Ohvriabi teenus ja lasteabi telefon 116 111 on tuttavad pea pooltele vastajatest.

Uuringu kokkuvõte

Sotsiaalkindlustusameti lastemaja tellimusel viidi 2025. aasta detsembris läbi uuring „Elanike teadlikkus ja hoiakud seoses laste seksuaalvägivalla ennetuse ning abivõimalustega“. Uuringu eesmärk oli selgitada, kui hästi Eesti elanikud tunnevad ära laste seksuaalse väärkohtlemise, kuhu nad kahtluse korral pöörduksid ning kui teadlikud ollakse teavitamis- ja abivõimalustest. Lisaks hinnati, milliseid ennetustegevusi peetakse kõige olulisemaks. Uuring viidi läbi omnibussi veebiküsitlusena eesti ja vene keeles Norstati vastajapaneelis ning valim oli esinduslik Eesti täiskasvanud elanikkonna suhtes.

Valdava osa vastanute hinnangul on lapse seksuaalne väärkohtlemine näiteks lapse puudutamine seksuaalsel eesmärgil (94%), lapse kaasamine pornograafilise materjali loomisesse või vaatamisesse (93%), lapsega töötava täiskasvanu (näiteks õpetaja, treener või nõustaja) poolt lapsele saadetavad seksuaalse alatooniga sõnumid (92%) ning lapsega seksuaalsel viisil suudlemine või hellitamine (91%). Samuti peeti väärkohtlemiseks lapsega töötava täiskasvanu poolt lapsele tema keha kohta tehtavaid seksuaalse alatooniga komplimente (88%).

Tähelepanuväärne on, et 20% vastajatest pidas lapse seksuaalseks väärkohtlemiseks ka lapsele intiimsete kehaosade nimetuste õpetamist. Nendest vastajatest omakorda 34% elasid leibkonnas, kus uuringu läbiviimise ajal oli üks kuni viis alla 18-aastast last. Oluline on rõhutada, et intiimsete kehaosade õigete nimetuste õpetamine ei tähenda lapse seksuaalset väärkohtlemist. Vastupidi, korrektse sõnavara tundmine annab lapsele vajalikud keelelised oskused ja enesekindluse rääkida ebamugavatest või ohtlikest olukordadest selgelt ja arusaadavalt. Kui laps suudab oma kogemusi täpselt väljendada ja juhtunut kirjeldada, toetab see täiskasvanute võimet väärkohtlemist märgata ning sellele õigeaegselt reageerida. Lisaks aitab see vähendada häbi ja segadust keha, piiride ja turvalisusega seotud teemadel ning tugevdab lapse arusaama isiklikest piiridest ja õigusest öelda „ei“.

Lapse seksuaalse väärkohtlemise teavitamise ja abi saamise võimalustest olid vastajatele kõige tuntumad hädaabinumber 112, millest oli varasemalt kuulnud 95% vastanutest, ning lastekaitse, mida mainis 75% vastanutest. Ligikaudu pooled vastanutest olid teadlikud ohvriabist (49%) ja lasteabi telefonist 116 111 (41%). Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustest oli kuulnud ligi kolmandik vastanutest (31%). Lastemajast oli kuulnud 9%. Seda tulemust võib hinnata lastemaja kontekstis siiski positiivselt, kuna tegemist on erialadevahelise teenusega, mis toimib tihedas koostöös politsei, lastekaitse, lasteabi, ohvriabi ja teiste esmase kontaktina tuntumate teenustega.

Lapse seksuaalse väärkohtlemise teavitamise ja abi saamise võimalustest olid vastajatele kõige tuntumad hädaabinumber 112, millest oli varasemalt kuulnud 95% vastanutest, ning lastekaitse, mida mainis 75% vastanutest. Ligikaudu pooled vastanutest olid teadlikud ohvriabist (49%) ja lasteabi telefonist 116 111 (41%). Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustest oli kuulnud ligi kolmandik vastanutest (31%). Lastemajast oli kuulnud 9%. Seda tulemust võib hinnata lastemaja kontekstis siiski positiivselt, kuna tegemist on erialadevahelise teenusega, mis toimib tihedas koostöös politsei, lastekaitse, lasteabi, ohvriabi ja teiste esmase kontaktina tuntumate teenustega. Loe pikemalt siit