Uuring: psüühikahäirega inimeste toetussüsteem vajab Eestis põhjalikku muutust
Psüühikahäirega inimeste toetus- ja eestkostesüsteem Eestis ei vasta sageli abivajajate tegelikele vajadustele ning vajab sisulist ümberkorraldamist, selgub Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) värskest uuringust.
Foto: Eesti Puuetega Inimeste Koda
Allikas: Eesti Puuetega Inimeste Koda
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tellitud uuring kaardistas psüühikahäirega inimeste, nende lähedaste ja spetsialistide kogemusi sotsiaal- ja tervishoiuteenustega ning eestkoste korraldusega. Tulemused viitavad, et kuigi teenuseid on olemas, ei jõua need sageli abivajajateni või ei sobitu nende tegelike vajadustega.
Süsteemis orienteerumine on abivajajale liiga keeruline
Uuringus osalenud tõid korduvalt esile, et abi saamine eeldab inimeselt endalt suurt võimekust süsteemis navigeerida. See on aga problemaatiline just olukordades, kus inimene vajab kõige enam tuge.
„Abi saamine eeldab sageli oskust leida õige teenus, täita nõuded ja suhelda mitme erineva asutusega – just seda, mida kriisiolukorras napib,“ kirjeldatakse uuringus.
Teenused on killustunud ja ebaühtlaselt kättesaadavad
Peamiste probleemidena toodi välja:
teenuste killustatus ja vähene koostöö eri osapoolte vahel,
keeruline ligipääs abile ja puudulik infovahetus,
pikk ooteaeg psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi saamiseks,
inimkeskse lähenemise vähene rakendamine,
inimeste vähene kaasamine neid puudutavatesse otsustesse.
Lisaks leiti, et kehtiv eestkoste süsteem on sageli liiga piirav ning tugineb asendatud otsustamise mudelile, mis võib piirata inimese teovõimet rohkem, kui tegelik vajadus nõuab.
Lahendusena nähakse juhtumikorraldust ja toetatud otsustamist
EPIKoda teeb uuringu põhjal Tallinna linnale ettepaneku luua süsteem, kus igal abivajajal on üks kindel kontaktisik ehk juhtumikorraldaja. Tema ülesanne oleks hinnata inimese vajadusi terviklikult, koordineerida teenuseid ning toetada inimest ja tema lähedasi kogu protsessi vältel.
Samuti soovitatakse muuta abi pakkumine proaktiivsemaks, vähendada bürokraatiat ning arendada paindlikumaid teenuseid.
Olulise muudatusena tuuakse esile ka toetatud otsustamise põhimõte, mis võimaldaks vähendada eestkoste rakendamist ja suurendada inimeste iseseisvat otsustusõigust.
„Inimesed soovivad olla oma elu eksperdid“
EPIKoja juristi Kristi Rekandi sõnul ootavad inimesed süsteemilt suuremat kaasatust ja paindlikkust.
„Uuringust ilmneb selgelt, et inimesed soovivad olla oma elu eksperdid ja kaasosalised – mitte pelgalt teenuste saajad. Süsteem peaks kohanduma inimese vajadustele, mitte vastupidi,“ ütles Rekand.
Uuringu taust
Uuring viidi läbi 2025. aasta novembrist kuni 2026. aasta märtsini. Kvalitatiivses uuringus osales 42 inimest, sealhulgas psüühikahäirega inimesed, nende lähedased, eestkostjad ning valdkonna spetsialistid.
Uuring valmis projekti „Täisealiste eestkoste valdkonna arendamine Tallinna linnas“ raames ning seda kaasrahastati Euroopa Sotsiaalfond+ meetmest.
