Uuring: puude tuvastamise süsteemi muutmine vajab sisulisi lahendusi
Mõttekoda Praxis ja Eesti Puuetega Inimeste Koda avaldasid uuringu, mis käsitleb täisealiste puudega inimeste puude tuvastamise, toetuste ja hüvede süsteemi võimalikku kaasajastamist. Analüüsis vaadeldi muu hulgas võimalust lõpetada täisealiste inimeste puude raskusastme eraldiseisev tuvastamine ning korraldada ümber sellega seotud toetused ja teenused.
Foto: Eesti Puuetega Inimeste Koda
Allikas: Eesti Puuetega Inimeste Koda
Uuringu kohaselt ei piisa süsteemi parandamiseks üksnes asutustevaheliste ülesannete ümberjagamisest. Kuigi see võib muuta protsesse formaalselt lihtsamaks, ei lahenda see peamisi probleeme, millega puudega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad.
Analüüsi keskse järelduse järgi saab süsteemi muudatus oma eesmärki täita vaid juhul, kui lahendatakse olemasolevad kitsaskohad. Esiteks tuleb parandada terviseandmete kvaliteeti ja tagada nende parem liikumine asutuste vahel. Praegu on info killustunud ning see toob kaasa korduvad hindamised ja vajaduse esitada samu andmeid mitmel korral.
Teiseks soovitatakse vähendada püsivate seisunditega inimeste korduvhindamisi. Uuringu autorite hinnangul ei ole põhjendatud, et muutumatu terviseseisundiga inimesed peavad oma puuet regulaarselt uuesti tõendama.
Kolmandaks rõhutatakse vajadust luua selgem seos puude hindamise tulemuse ja inimesele vajalike teenuste kättesaadavuse vahel. Praegune süsteem ei taga alati, et puude tuvastamine viib reaalse toe ja teenusteni.
Uuring hoiatab, et kui nimetatud probleeme ei lahendata, jäävad muudatused pelgalt tehniliseks ümberkorralduseks, millel puudub mõju puudega inimeste tegelikule elukvaliteedile.
Autorid kutsuvad poliitikakujundajaid üles keskenduma süsteemi sisulisele parandamisele ning arutlema selle üle, kuidas muuta puude tuvastamine õiglasemaks ja inimkesksemaks. Täiesmahus aruannet saab lugeda siit
