Uus kutseseaduse eelnõu läks partneritele kooskõlastamiseks: oskused, kvalifikatsioonid ja tööturg ühte rütmi

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutse- ja oskustepoliitika osakonna juhataja Alo Savi sõnul peab oskuste süsteem käima kaasas töömaailma muutustega. „Töömaailm muutub kiiresti ja seetõttu peab ka oskuste kirjeldamine ja tunnustamine olema paindlikum. Uus seadus aitab paremini siduda tööturu vajadused koolitusvõimalustega ning muudab kvalifikatsioonid arusaadavamaks nii tööandjatele kui õppijatele,“ ütles Savi.

Uus seadus käsitleb senise kitsama kutsesüsteemi asemel terviklikku kutse- ja oskuste süsteemi. See tähendab, et omavahel seotakse tööjõu ja oskuste vajaduse analüüs ja prognoos, kvalifikatsioonide kirjeldamine ning inimeste oskuste hindamine ja tunnustamine. Eesmärk on muuta kvalifikatsioonid selgemaks ja paremini võrreldavaks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning tugevdada hariduse ja tööturu vahelist seost.

Kehtiv kutseseadus keskendub peamiselt kutse andmisele ja kutsestandarditele. See ei toeta aga piisavalt oskuste vajaduse analüüsi ega võimalda paindlikult arendada ja tunnustada uusi oskusi olukorras, kus tehnoloogia ja töökorraldus kiiresti muutuvad. Uue seaduse eesmärk on toetada elukestvat õpet ning hõlbustada inimeste liikumist hariduse ja töömaailma vahel.

Eelnõu järgi koosneb kutse- ja oskuste süsteem kolmest peamisest osast:
•    tööjõu ja oskuste vajaduse analüüs, prognoos ja seire;
•    tööturul vajalike kompetentside kirjeldamine kutsestandardites ja kompetentsiprofiilides;
•    inimeste kompetentsuse hindamine ja tunnustamine.

Seadus täpsustab ka olulisi mõisteid, nagu kompetents, kompetentsus ja kvalifikatsioon, et muuta süsteem selgemaks ja ühtsemaks.

Olulise muudatusena luuakse esmakutse mõiste. See võimaldab õppeasutusel kinnitada lõpetaja kompetentsust juba tasemeõppe lõpetamisel, kui õppekava on koostatud ametialase kompetentsiprofiili alusel. Nii väheneb dubleerimine ja muutub selgemaks, millal on tegemist hariduse käigus omandatud kvalifikatsiooniga ning millal tööturul taotletava kutsega.
Samuti muudetakse kutsestandardite kasutamine sihitumaks. Neid koostatakse eelkõige siis, kui teatud ametialal töötamiseks või soodustuste saamiseks on nõutav kutse olemasolu. Õppe- ja koolituskavade aluseks muutuvad suuremas mahus kompetentsiprofiilid, mis võimaldavad kiiremini reageerida tööturu muutustele.

Seadus korrastab ka süsteemi juhtimist ja koostööd. Seniste struktuuride asemel luuakse tööjõu ja oskuste arendusnõukogu ning valdkondlikud eksperdikogud. Nendesse kaasatakse tööandjate, töötajate, erialaliitude, haridus- ja koolitusasutuste ning riigi esindajad. Nende ülesanne on anda sisendit oskuste vajaduse analüüsi ja kutsedokumentide arendamisse ning toetada strateegiliste otsuste tegemist.

Lisaks kujundatakse senine kutseregister ümber kutse- ja oskuste registriks. Register koondab usaldusväärse teabe kutsealade, kutsestandardite, kompetentsiprofiilide, kutse andjate ja väljastatud kutsete kohta ning toetab nii poliitikakujundamist kui ka teadusuuringuid ja statistikat.

Seletuskirja kohaselt ei too eelnõu inimestele ega organisatsioonidele kaasa uusi halduskoormust suurendavaid kohustusi. Mitmed muudatused aitavad hoopis vähendada bürokraatiat, muutes süsteemi loogilisemaks ja protsessid selgemaks.
Kooskõlastusringis saavad ministeeriumid ja teised partnerid esitada eelnõule ettepanekuid ja märkusi. Tagasiside põhjal täpsustatakse eelnõu ning seejärel esitatakse see Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule menetlemiseks.