Vaikne oht: millised haigused võivad areneda ilma sümptomiteta?
Paljud inimesed pöörduvad arsti poole alles siis, kui valu või muu vaevus hakkab igapäevaelu segama. Paraku ei anna kõik haigused endast varakult märku. Mõned terviseprobleemid võivad areneda aastaid täiesti vaikselt, kahjustades organismi märkamatult – kuni ühel hetkel avalduvad juba tõsised tüsistused.
Just seetõttu on oluline teada, millised haigused võivad kulgeda sümptomiteta ning miks regulaarne tervisekontroll võib päästa elu.
Kõrge vererõhk – vaikne tapja
Kõrgenenud vererõhku nimetatakse sageli „vaikseks tapjaks“, sest enamik inimesi ei tunne end halvasti isegi siis, kui näitajad on pikka aega normist kõrgemad. Samal ajal kahjustab ravimata vererõhk südant, veresooni, neere ja aju ning suurendab insuldi ja infarkti riski.
II tüüpi diabeet
II tüüpi diabeet võib kujuneda aastate jooksul ilma selgete sümptomiteta. Mõnikord esinevad vaid kerged märgid, nagu väsimus, suurenenud janu või sagedasem urineerimine, mida sageli ei seostata haigusega. Avastus toimub sageli alles siis, kui tekivad tüsistused – närvikahjustus, nägemishäired või südameprobleemid.
Neeruhaigused
Varajases staadiumis neeruhaigused tavaliselt valu ei põhjusta. Neerude töö võib halveneda märkamatult, kuni organism ei suuda enam jääkaineid piisavalt väljutada. Esimesed märgid võivad olla alles hilises faasis: tursed, kõrge vererõhk või muutused uriinis.
Maksahaigused
Maks on erakordselt vastupidav organ. Rasvmaks, krooniline maksapõletik ja isegi tsirroos võivad pikka aega kulgeda ilma selgete sümptomiteta. Väsimus või üldine halb enesetunne ei pruugi äratada kahtlust, kuni maksakahjustus on juba kaugele arenenud.
Kõrge kolesteroolitase
Kõrge „halva“ kolesterooli tase ei anna endast kuidagi märku, kuid soodustab veresoonte lupjumist. Selle tulemusel suureneb südameinfarkti ja insuldi oht. Sageli on ainus viis probleemi avastamiseks vereanalüüs.
Mõned kasvajad
Mitmed kasvajad, näiteks soole-, neeru- või munasarjavähk, võivad varases staadiumis olla täiesti sümptomiteta. Kui sümptomid ilmnevad, on haigus sageli juba kaugele arenenud. Seetõttu on sõeluuringud ja ennetavad kontrollid üliolulised.
Miks ennetus loeb?
Vaikselt kulgevate haiguste suurim oht seisnebki selles, et inimene tunneb end „tervena“. Regulaarne tervisekontroll, vereanalüüsid ja arsti soovitatud sõeluuringud aitavad avastada probleeme enne, kui tekivad pöördumatud kahjustused.
Arsti poole tasub pöörduda ka siis, kui otseseid kaebusi ei ole, kuid esinevad riskitegurid: ülekaal, vähene liikumine, suitsetamine, perekondlik eelsoodumus või krooniline stress.
Hea enesetunne ei ole alati tervise näitaja. Paljud tõsised haigused arenevad vaikselt ja märkamatult, andes endast teada alles siis, kui ravi muutub keerulisemaks. Ennetus, teadlikkus ja regulaarne kontroll on parim viis oma tervise kaitsmiseks.
