Seitsmel Eesti täiskasvanul kümnest on ebapiisav terviseteadlikkus
Tervise Arengu Instituudi (TAI) esimesest Eesti täiskasvanud rahvastiku terviseteadlikkuse uuringust selgus, et suurel osal Eesti elanikkonnast võib olla keeruline leida usaldusväärset terviseinfot, sellest aru saada ja neid teadmisi oma tervise heaks kasutada. Uuring näitas, et 71% vastanutest oli terviseteadlikkus ebapiisav. Eriti keeruline on terviseinfoga toime tulla vanematel inimestel ning neil, kelle sotsiaalmajanduslik olukord on ebasoodsam.
Foto: Delfi
Allikas: Tai.ee
Terviseteadlikkus kirjeldab inimese oskust leida tervisealast teavet, sellest aru saada, hinnata selle usaldusväärsust ning kasutada infot tervisega seotud otsuste tegemisel. Uuringus hinnati lisaks üldisele terviseteadlikkusele inimeste oskusi orienteeruda tervishoiusüsteemis ja suhelda tervishoiutöötajatega, kasutada digitaalseid vahendeid ja keskkondi ning vaktsineerimis- ja vaimse tervise alast terviseteadlikkust.
Uuringurühma juhi ning TAI riskikäitumise uuringute osakonna juhataja ja vanemteaduri Sigrid Vorobjovi sõnul annab uuring esimest korda tervikliku pildi sellest, kuidas Eesti inimesed terviseinfo hankimise, mõistmise ja kasutamisega toime tulevad. „Terviseteadlikkus on otseselt seotud inimeste tervise ja tervisekäitumisega. Ebapiisav terviseteadlikkus näitab, et paljud inimesed vajavad rohkem tuge nii terviseinfo leidmisel, mõtestamisel kui ka digikeskkondades ja tervishoiusüsteemis orienteerumisel. Terviseinfo ja -teenuste kujundamisel tuleb rohkem arvestada kõigi inimeste võimaluste ja vajadustega,“ ütles Vorobjov.
Rahvusvahelise uuringumetoodika järgi koondab mõiste „ebapiisav terviseteadlikkus“ puuduliku ja vähese terviseteadlikkuse taseme kategooriad. Üldise terviseteadlikkuse puhul oli 19% vastajate tase puudulik ja 52% vähene. Rahuldav oli terviseteadlikkus 22% ja suurepärane 7% vastajatest. Suurepärase terviseteadlikkuse osakaal oli kõrgeim 18–29-aastastel (12% meestel ja 16% naistel). Loe pikemalt siit
Veel samal teemal
