Tuleviku kiirabi: neli regiooni, parem valmisolek ja uus partner sotsiaalkiirabi näol

Kiirabiteenuse paremaks koordineerimiseks plaanitakse Eesti jagada neljaks tugevaks ja kvaliteeti hoidvaks regiooniks. Seejuures säilib või paraneb kõigis maakondades kiirabi kättesaadavus. Lisaks on kavas suurendada kiirabi kriisivalmidust ja parandada valmisolekut masskannatanutega seotud olukordadeks, sealhulgas keemiaõnnetusteks, vahendab sotsiaalministeerium pressiteates.

Sotsiaalministri Karmen Jolleri sõnul on kiirabi oma tööga kenasti toime tulnud, kuid arvestades Eesti tervishoiusüsteemi ees seisvaid väljakutseid, on senist taset muudatusi tegemata keeruline hoida.  

«Kiirabi arengusuundi on oodatud 2013. aastast. Võtsime selle nüüd koos osapooltega uuesti ette ja tegime ühiselt valmis,» sõnas Joller dokumenti kommenteerides. «Igaühe jaoks peab olema selge teadmine, et kui elupäästvat abi on päriselt vaja, siis kiirabi ka tuleb. [– – –] Meie eesmärk on, et kvaliteetne abi oleks kättesaadav kõikjal Eestis ning kiirabi oleks veelgi paremini valmis kriisiks või suureks õnnetuseks.» 

Minister lisas: «Samas peab kiirabi töö olema paindlik – seal, kus inimesi ja väljakutseid on vähem, on ka kiirabibrigaad koos kohalike partneritega vastavalt komplekteeritud. Sinna, kus koormus on suurem, lisame vajadusel ressursse.» 

Eesti Kiirabi Liidu juht Taavet Reimers selgitas, et arengusuunad loovad tugeva aluse kiirabiteenuse kvaliteedi ja toimepidevuse parandamiseks ning vastavad Eesti tervishoiusüsteemi arenguvajadustele. 

Ta tõi välja, et Eesti jagamine neljaks on põhjendatud ja toimiv, võimaldades osutada igas piirkonnas terviklikku teenust: «Regioonis võib tegutseda mitu teenuseosutajat, kuid oluline on, et piirkondlik teenus tervikuna vastaks kehtestatud kvaliteedile ja nõuetele.» 

«Neljale regioonile üleminekul jääb kiirabi inimestele lähedale, kuid regiooni sees hakkab toimima ühtne kvaliteedijuhtimine,» lausus sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juht Nikita Panjuškin. «See tähendab, et uuendused, nagu konsultatsioonid arstiga telemeditsiini vahendusel, parem valmisolek keemiaõnnetusteks, automaatsed otsustussüsteemid ravivigade vähendamiseks ning süsteemsed koolitused saavad olema kättesaadavad kõigile kiirabibrigaadidele [– – –]. Hetkel on telemeditsiini võimekus näiteks 35% brigaadidest.»

Arengusuundi inimese vaatenurgast avades lisas Panjuškin, et läbimõeldud peab olema mitte ainult patsiendi teekond kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda, vaid ka tema edasine liikumine – olgu selleks kojuminek või suunamine teise raviasutusse. 

Kavas on selgemalt määratleda piirid, millal on põhjendatud meditsiinilise transpordi osutamine kiirabi poolt ja millal oleks otstarbekam kasutada alternatiivseid lahendusi, näiteks sotsiaal- või taksoteenust. Samuti tuleb kokku leppida, millises olukorras hüvitab transpordikulud Tervisekassa, raviasutus või inimene ise.  

Üheks selliseks alternatiivseks lahenduseks on näiteks Estkeeri sotsiaalkiirabi, mille eesmärk on osutada abivajajale kiiret hooldusabi tekkinud probleemide lahendamisel.

Erakorraline väljakutseteenus ehk sotsiaalkiirabi on mõeldud olukordadeks, kus inimene vajab kiiret hooldusabi, kuid juhtum ei kuulu meditsiinilise kiirabi pädevusse. 

Väljakutse hind on 50 eurot, millele lisanduvad töö- ja sõidukulud, lisaks kasutatavate vahendite maksumus. Seejuures jõuab näiteks Tartu linna piires abi kliendini keskmiselt poole tunniga.

Vastavalt väljakutsele osutatakse kokkuleppel:

• Hooldusteenust;

• koduõe teenust;

• transportteenust;

• toidu või abi- ja hooldusvahendite kojukannet.

Väljakutseteenusest saab lähemalt lugeda SIIT.

Kiirabikorralduse kaasajastamise olulisusele on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll, mis avaldas selle aasta alguses analüüsi, milles rõhutati muu hulgas parema koordineerimise ja juhtimise olulisust. Viimase tõhustamiseks loob sotsiaalministeerium asutustevahelise juhtrühma, kuhu kuuluvad Terviseameti ja Tervisekassa esindajad. 

Eestis on veidi üle saja (104) kiirabibrigaadi. Eelmisel aastal teenindasid nad kokku pea 260 000 väljakutset.

Loe dokumenti lähemalt SIIT.

Dokumendis kirja pandud peamised eesmärgid:

1. Kiirabi saab jagada teavet sotsiaaltöötaja ja teiste tervishoiuasutustega.

2. Kiirabi on valmis masskannatanutega olukordades tegutsema rahvusvaheliste standardite järgi igas maakonnas.

3. Mobiilsed kriisivarud hakkavad olema neljas piirkonnas, lisaks ka suurematel saartel.

4. Kiirabi varustus ja väljaõpe hakkavad toetama keemiasündmustel töötamist.

5. Parimad praktikad ja innovaatilised lahendused viiakse ellu üle kogu Eesti, mitte ainult Tallinnas ja Tartus.