Tervist toetavat nutiseadmete kasutust aitavad kujundada peresisesed kokkulepped

Digivahendite kasutuse analüüsimisel ei piisa pelgalt ekraaniaja jälgimisest. Problemaatiline ekraanikasutus sõltub ka sisust, kasutusviisidest ja sellest, kuivõrd see mõjutab lapse või noore tervist ja heaolu. „Tänapäevased uuringud näitavad, et pelgalt ekraaniaja mõõtmisest ei piisa. Olulisem on see, mida noor digikeskkonnas teeb,“ sõnas Pertel.  

Eriti oluline on eristada passiivset, sihitut kasutust aktiivsest ja eesmärgipärasest tegutsemisest. Kui noor kasutab nutivahendeid teadlikult ja eesmärgipäraselt ning tema kõrval on vanemad, kes aitavad valida harivat ja arendavat sisu, võib see olla noore arengut ja heaolu toetav. 

Kas ekraaniaega on varasemast enam?

Kuigi digikeskkonnad on saanud igapäevaelu osaks nii täiskasvanutel kui noortel, on olemas piir, mille ületamisel saab rääkida ülemäärasest kasutamisest. WHO soovitab näiteks, et eelkooliealistel peaks ekraaniaeg olema minimaalne ning noortel ja täiskasvanutel ei tohiks passiivne ekraaniaeg ületada kaht tundi päevas. 

Kuigi intuitiivselt võiks arvata, et noorte seadmekasutus on plahvatuslikult kasvanud, kinnitab Pertel, et see pole päris nii. „Kasutus on mõnevõrra suurenenud, kuid olulisem muutus on toimunud selles, milliseid seadmeid kasutatakse ja mida seal tehakse.“ Kui varem olid kesksel kohal televiisor ja lauaarvuti, siis nüüd veedavad noored rohkem aega nutiseadmetes. Ka kasutusviisid on muutunud – videomängude kõrvale on üha enam kerkinud sotsiaalmeedia. 

Ülemäärane nutiseadmete kasutus võib kaasa tuua une- ja suhtlusprobleeme 

Liigne digikasutus mõjutab otseselt noorte igapäevaelu. Perteli sõnul on murettekitav, et noored tunnevad end üha mugavamalt internetisuhtluses võrreldes silmast silma suhtlemisele. 2022. aasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel oli selliste noorte osakaal võrreldes 2018. aasta uuringuga kasvanud 10% võrra ehk  25%-lt 35%-le. See trend viitab ühtaegu nii sotsiaalmeedia mõjule kui ka noorte üldisele haavatavusele. 

„Kui digikeskkond hakkab domineerima muu elu üle ning mõjutama suhteid, vaba aega, koolitööd või und, võivad tagajärjeks olla kasvav väsimus, keskendumisraskused ja pikemas perspektiivis võivad kujuneda vaimse tervise probleemid,“ toob Pertel välja. Noored on kaitsetumad personaliseeritud algoritmidel põhinevate keskkondade loodud kaasahaaravale sisule, mis võib noore jaoks luua moonutatud reaalsuse. Näiteks võib pelgalt välimusele keskenduv sisu suurendada rahulolematust ja tekitada ebarealistlikke ootusi oma keha osas. 

Neli sammu tasakaalustatud digikasutuseni 

Tiia Pertel toob välja neli praktilist soovitust, millega luua nutivahendite kasutusse rohkem tasakaalu: 

1. Alusta analüüsist. Nutitelefonid ja rakendused võimaldavad jälgida kasutusaega ja -mustreid. See aitab aru saada, kus ja kuidas tekib liigne kasutus. 

2. Sea eesmärgid. Oma seniste harjumuste põhjal tasub endale seada realistlikud eesmärgid ning hakata samm-sammult nende poole liikuma. 

3. Sea piirangud. Paljud seadmed ja rakendused võimaldavad määrata erinevaid piiranguid, mis toetavad teadlikku ja turvalist kasutust. 

4. Tee kokkuleppeid. Nooremate laste puhul on vanemate roll jälgida ja suunata, millist sisu ja kui kaua lapsed nutivahendites kasutavad. Vanuse kasvades suureneb järk-järgult noore enda vastutus ja roll. Pere ühised kokkulepped võiks sisaldada ühised nutivabasid aegu, näiteks ühised söömised toimuvad ekraanideta, tund enne und nutivahendeid ei kasutata. Vanemate eeskujul on siin väga suur roll. Kokkuleppeid saavad teha aga noored ka omavahel – näiteks selles osas, mis kellaajast omavahel enam sotsiaalmeedias ei suhelda.  

Hea koht kust teema kohta juurde lugeda ja nõuandeid saada on Lastekaitse Liidu Targalt Internetis veebilehekülg.   

Kui noor tunneb, et ta ei saa harjumuste muutmisega üksi hakkama, tuleks kindlasti abi küsida.