Uudislood

ARVAMUS | Toetatud põhikoolis, takistatud tulevikus. Lihtsustatud õppekava varjatud piirid

Mina olen Remi Gregori Sassi, 18-aastane noormees, kes elab tserebraalparalüüsiga ja kasutab liikumiseks ratastooli. Õppisin Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, mängin ratastoolikorvpalli ja soovin tulevikus julgustada ka teisi liikumispuudega noori aktiivsemat elu elama. Minu tegemistest räägiti ka 2024. aasta septembris taskuhäälingus «Sandid hoos».

Remi Gregori Sassi

Remi Gregori Sassi (ratastoolis). Autor: Erakogu.

Lisaks olen aktiivne Estkeer OÜ teenusekasutaja – see on ettevõte, mille asutas minu isa Sander eesmärgiga pakkuda inimestele kättesaadavat ja personaalset koduabi. Sealne meeskond on olnud mulle igapäevaelus ja isiklikus arengus suureks toeks. Näiteks osalen regulaarselt kõnniroboti treeningutel, kus professionaalne ja sõbralik meeskond loob turvalise, toetava ja motiveeriva keskkonna.

2023. aastal, enne Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusesse kooli sisseastumist, kogesin suurt ärevust – ma ei teadnud, mis saab, kui ma kooli ei pääse. See oli minu jaoks keeruline aeg, kuid mind toetasid nii mu pere kui ka Estkeeri meeskond, kes aitasid mul uskuda iseendasse ja oma võimalustesse. Kui sain teada, et mind on kooli vastu võetud, tundsin suurt kergendust. See andis mulle kindlustunde, sest teadsin, et minu ümber on inimesed, kes minusse usuvad ja mind toetavad.

Lihtsustatud õppekava: tugi ja väljakutsed

Lihtsustatud õppekava on loodud õpilastele, kellel on õpiraskused, arengulised eripärad või muud hariduslikud vajadused. Selle eesmärk on muuta õppimine jõukohasemaks, aitamaks noortel omandada põhiharidust. Ka mina läksin kuuendas klassis üle lihtsustatud õppekavale – see samm muutis õppimise minu jaoks paremini hallatavaks. Hindamine oli paindlikum ja õpetajad said rohkem individuaalselt läheneda.

Paljude jaoks on lihtsustatud õppekava oluline samm kaasava hariduse suunas – see loob võimaluse eduelamuseks, tugevdab enesekindlust ja aitab noorel koolis püsida, isegi siis, kui tavaprogrammis jäädaks kõrvale. Minu enda kogemus näitab, et lihtsustatud õppekava võib olla väga hea valik, kui seda kasutatakse teadlikult ja eesmärgipäraselt.

Küll aga tuleb mõista, et lihtsustatud õppekava ei ole neutraalne valik – see mõjutab noore tulevikku ka pärast põhikooli.

Piirangud pärast põhikooli

Probleemid tekivad, kui lihtsustatud õppekava läbinud noor soovib pärast põhikooli õpinguid jätkata. Paljud kutsekoolid ei võta neid õppureid vastu või pakuvad vaid väga piiratud valikut erialasid – enamasti neid, mis eeldavad lihtsamaid tööoskusi. See tähendab, et isegi kui noor oleks võimeline õppima keerulisemat ametit, ei pruugi tal seda võimalust avaneda.

Näiteks võiks ratastooli kasutav noor täiesti edukalt õppida IT-nooremspetsialistiks – see amet ei nõua füüsilist pingutust, vaid keskendumist ja häid arvutioskusi. Paraku eeldab see eriala tavapärast põhiharidust, mida lihtsustatud õppekava ei taga. Nii võib juhtuda, et ka siis, kui noore ainus erivajadus on füüsiline, mitte intellektuaalne, piirab lihtsustatud õppekava tema võimalusi ebaõiglaselt ja põhjendamatult.

Astangu – minu jaoks parim valik

Minu jaoks osutus parimaks valikuks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, kus on ligipääsetav, arusaadav ja väga toetav õpikeskkond. Seal arvestatakse iga õppija individuaalsete vajadustega ning õppetöö toimub sobivas tempos, mis aitab kõigil jõuda oma eesmärkideni. Astangul õppimine on andnud mulle iseseisvust ja enesekindlust – tunnen, et liigun edasi ning arenen, mitte ei seisa paigal.

Seejuures tuleb arvestada, et lihtsustatud õppekava lõpetanuna saab Astangul õppida vaid kutsevaliku aastal. See tähendab, et kohe kindla eriala omandamise asemel tutvutakse esmalt erinevate võimalustega. Ühest küljest on see positiivne – see annab aega järele mõelda, ennast proovile panna ja leida endale sobiv suund. Teisest küljest võib see olla piirav, kui sul on juba selge eesmärk, aga haridussüsteem ei võimalda otse selle poole liikuda.

Soovitus peredele ja noortele

Mina soovitan kõikidel peredel ja noortel – eriti neil, kellel on erivajadus või füüsiline puue –  alustada tuleviku planeerimist varakult. Mõelge juba põhikooli alguses, milline kool, milline õppekava ja millised tugiteenused sobivad just teile kõige paremini. Rääkige erinevate koolidega, kaaluge erinevaid võimalusi ja leidke see õppeasutus, mis sobib just teie lapsele. Õige valiku tegemine varakult võib avada järgmised uksed sujuvamalt.

Lihtsustatud õppekava on oluline tööriist, mis aitab paljudel noortel lõpetada põhikooli. Aga  see ei tohiks sulgeda uksi edasise haridusteekonna või tööturu ees. Haridussüsteem peab olema paindlik, õiglane ja tulevikku vaatav. Eriti nende jaoks, kellel on füüsilised või arengulised erivajadused.

Me ei tohi lubada, et toetav ja julgustav põhikoolikogemus muutub hiljem takistuseks. Igal noorel peab säilima võimalus edasi õppida, töötada ja elada iseseisvat elu, sõltumata sellest, millise õppekava alusel nad oma teekonda alustasid.

Veel samal teemal

Ligipääsetavus loeb: Remi pääseb nüüd turvaliselt 3. korruse kontorisse
Väikese Damiri ainus lootus: elupäästev operatsioon Pariisis
Nikita Panjuškin: igas Eesti maakonnas on täiesti erinev kiirabiteenus. Ühtlased kõrge kvaliteet peab aga igal pool olema
„Üks inimene, kolm elu, null pausi“
Magnus Piirits: teine pensionisammas on investeering, mis võib kesta ka pärandusena
Kuidas elada sõltuvusvabalt? Kris Heinla kaheksa soovitust
Hendra teekond, mis andis tiivad: lootus SMA-ga elavatele noortele
Tallinna erihoolekande ja rehabilitatsioonikeskus paneb rõhku väärtustele ja võimalustele
Tööohutus ja -tervishoid lähetatud ja renditöötajate puhul: õigused, kohustused ja parimad praktikad
Korteriühistutele algas taotlusvoor kriisivalmiduse tõstmiseks
Istuv eluviis ja arvutitöö: vaikne terviserisk, mille vastu saab tegutseda
Mitme Kambja valla supluskoha vee kvaliteet ei võimalda ujumist
Tervist toetavat nutiseadmete kasutust aitavad kujundada peresisesed kokkulepped
"Kuidas reisida abivahendiga – viis kasulikku nõuannet"
„Politsei abistab, aga see ei peaks olema nende töö“
Muuda oma kodu ligipääsetavamaks Tallinna toetusega
"Kõrgemale kui meeter" – kogukondlik kogemuspäev Visklas toob kokku inimesed ja elamused
„Tuleviku tervishoid vajab julgeid otsuseid juba täna“
Sotsiaalministeerium plaanib lõpetada kiirabi kasutamise haigete transpordiks
Kambja terviserajad tõid taas kokku kõnni- ja jooksusõbrad
Juba kümnendat korda toimub Riigikaitse malev, kus osalevad ka õpilasmalevlased
EHALi Esimene Suvekool
Minister Kristina Kallas osaleb ELi teadusministrite mitteametlikul kohtumisel Kopenhaagenis
"Barbie diabeediga nukk on nüüd saadaval ka Eestis"
Koduteenus Haapsalus on edenenud, ent vajab täiendavat arendamist
Tuleviku kiirabi: neli regiooni, parem valmisolek ja uus partner sotsiaalkiirabi näol
Arvamusfestivalil korraldavad tööelu ala PARE, Töötukassa ja Tööinspektsioon ühiselt
Tööinspektsioon rõhutab noorte tööohutuse tähtsust
Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid: kavandatav automaks ei arvesta erivajadustega
„Õige kaldtee või invatõstuk võib muuta elu – loe enne valikut!“
Tallinnas avati Eesti esimene ergonoomika keskus
Sotsiaaltöö on aastal 2050 rohkem nähtav ja toetab ühiskonna sidusust
"Kuulmisbuss – liikuv kuulmishooldus jõuab igasse Eesti nurka"
Joller: Astume erihooldekodude järjekordade lühendamiseks reaalse sammu
Tennisemeistrivõistlused startisid ilma üllatusteta, ratastoolitennise meistrid on selgunud.
sotsiaalministeeriumi ühishoone
Riik soovib liita sotsiaal- ja tervishoiuteenuste süsteemid
Eesti kultuur elab igapäevaselt edasi Kanada eestlaste eakatekodus
Pirogovi pargis toimub laulu- ja tantsupeo ühisvaatamine
Kuidas elada tervislikumalt? Fitlapi tiimi kaheksa kuldset soovitust
Eaka kukkumine võib olla eluohtlik! Appi tulevad koduandur ja valvekaamera
Väärikate ülikooli loeng
Elvas toimus vanemaealiste õppijate jaoks loeng turvalistest kinnisvaratehingutest
Estkeer tähistas seitsmendat sünnipäeva: meie tugevused on professionaalsus, kiirus ja inimkeskne lähenemine