Sotsiaaltöö on aastal 2050 rohkem nähtav ja toetab ühiskonna sidusust

Kiiresti muutuvas maailmas hakkamasaamiseks on vaja pidevalt kohaneda ja uuenduslikult mõelda. Ka sotsiaaltöö elukutse, mis keskendub inimeste heaolu parandamisele, haavatavate rühmade toetamisele ja sotsiaalse õigluse edendamisele, ei jää muutustest puudumata. Olen sotsiaaltöös uustulija, kuid mulle on saanud selgeks, et see eriala areneb pidevalt koos ühiskonna vajadustega.

Sotsiaaltöö on alati olnud seotud argieluga, toetades inimesi eri eluetappidel ja olukordades. Milline on sotsiaaltöö aastal 2050 ja kuidas peaks sotsiaalvaldkond arenema, et tulle toime uute ülesannetega ning tagada haavatavatele inimestele tugi?

Kriisid on muutnud sotsiaaltöö suunda ja teadvustanud vajadust paindlikkuse, uuendusmeelsuse ning rahvusvahelisele koostööle avatud mõtlemise järele.

Kas kasutame tulevikus rohkem tehnoloogiat, milline on kogukondade roll, kuidas rahvastiku vananemine mõjutab hoolekannet – nende ja teiste küsimuste üle arutlemine aitab meil sotsiaaltöötajatena olla veelgi mõjukamad ja hoida ühiskonna sidusust.

Koroonapandeemia ajal muutus sotsiaaltöö päris palju: tekkis vajadus kaugõpingute ja -teenuste järele, hakati mõistma vaimse tervise probleemide tähtsust, suurenes ebavõrdsus. Sellele järgnenud pagulaskriis Ukrainas puhkenud suure sõja tõttu näitas, kui tähtis on olla valmis toetama inimesi, kes on kodu kaotanud ja saanud traumeerivaid kogemusi. Kriisid on muutnud sotsiaaltöö suunda ja teadvustanud vajadust paindlikkuse, uuendusmeelsuse ning rahvusvahelisele koostööle avatud mõtlemise järele.

Milline on sotsiaaltöö kahekümne viie aasta pärast? Rõhutan, et järgnevad väited on üksnes minu fantaasia vili ja tegelikult ei pruugi kõik päris nii minna. Loe pikemalt siit: tai.ee