Joller: Astume erihooldekodude järjekordade lühendamiseks reaalse sammu

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on inimesi, kelle vaimse tervise seisund ei võimalda neil iseseisvalt igapäevaeluga toime tulla, järjest enam. Kuid järjekorrad neile mõeldud riiklikele erihoolekandeteenustele ulatuvad kuudesse ja koguni aastatesse. 

“Valdkond vajab põhjalikumat ülevaatamist ja sellega ka tegeleme, kuid esimese reaalse sammu pika ooteaja lühendamiseks soovime ära teha kohe. Inimesed, kes vajavad tuge, peavad selle saama õigel ajal ja jõukohase hinnaga,” ütles Joller. 

Senine süsteem on tekitanud olukorra, kus osad teenusekohad on täitmata, ehkki samal ajal ootavad seda teenust paljud inimesed. Üheks põhjuseks on see, et kui inimene saab Sotsiaalkindlustusametilt pakkumuse asuda teenust kasutama, siis võib ta praeguse korra järgi kasvõi mitu kuud vastusega viivitada ja lõpuks ikka loobuda. Sellel ajal ei saa aga seda kohta kasutada ka keegi teine, kes seda hädasti vajab. Kõige markantsemal juhul on teenusest loobutud 16 korral, jäädes siiski edasi järjekorda, sest seaduslik alus järjekorrast välja arvamiseks puudub. 

Eelnõu järgi peab inimene teenusekoha pakkumise saamise järel seitsme päeva jooksul otsustama ja Sotsiaalkindlustusametile teada andma, kas võtab selle vastu. Teenusele asumiseks jääb aega kas seitse või 14 päeva, sõltuvalt teenuse tüübist. Kui inimene ei saa teenusele minna mõjuval põhjusel, arvestatakse sellega ja keeldumine ei tähenda automaatselt järjekorrast väljaarvamist. Kui pakutavast teenusest loobutakse, aga korduvalt ja mõjuva põhjuseta, arvatakse ta järjekorrast välja. 

Oluline muudatus puudutab ka teenuste maksumust: omaosalustasu ei tohi edaspidi olla kõrgem kui riikliku omaosaluse määr kahekordselt. Selge ülempiir aitab vältida olukordi, kus teenuse eest küsitakse summasid, mis käivad teenuse vajajatele üle jõu ja seetõttu jäävad teenusekohad täitmata.  

Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kelle vaimse tervise seisund ei võimalda neil iseseisvalt igapäevaeluga toime tulla. Nad vajavad pidevat juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Riik pakub neile näiteks ööpäevaringset erihooldusteenust, päeva- ja nädalahoiuteenust, kogukonnas elamise teenust, igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenust jm. 

Lisaks plaanib Sotsiaalministeerium eelnõu muudatustega hakata püsivalt rahastama kuulmislangusega inimestele mõeldud viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust. 

Kuulmislangusega inimeste jaoks muutuvad Sotsiaalkindlustusameti kaudu korraldatavad viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus kindlamalt kättesaadavaks, kuna need teenused saavad nüüd projektipõhise rahastuse asemel riikliku püsirahastuse.  

Viipekeele kaugtõlge toimub spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu, mis sai Eesti Puuetega Inimeste Koja 2024. a tunnustuskonkursil tunnustatud ligipääsetava lahenduse kategoorias. Teenus sobib kasutamiseks lühiajalistes igapäevastes olukordades toimetulekuks, näiteks arstile helistamisel, poes suhtlemisel või töökoosolekul arusaamise hõlbustamiseks. Kirjutustõlge edastab suulise kõne kirjalikult ja nii saavad kuulmislangusega inimesed info kätte ka mürarikkas või kiire kõnega olukorras.  

Sotsiaalministeerium saatis sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse eelnõu kooskõlastusringile. Eelnõu muudatused on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2026. 

Eelnõuga saab tutvuda siin.