„Tuleviku tervishoid vajab julgeid otsuseid juba täna“

Tervishoiu rahastamise kriis: aeg tegutseda on nüüd, mitte hiljem

Eesti tervishoiusüsteem on jõudmas murrangulisse hetke. Tervisekassa eelarve on juba täna sügavas miinuses ja lähiaastate prognoosid on veelgi tõsisemad. Kui viimastel aastatel on eelarvet suudetud tasakaalus hoida COVID-19 pandeemiaaegse lisarahastuse ja reservide abil, siis juba 2025. aastal kasutatakse Tervisekassa reservidest ära veerand – ja 2026. aastaks võivad need täiesti ammenduda.

Endine terviseminister Riina Sikkut ütleb ausalt: „See ei ole enam küsimus, kas tervishoid vajab lisaraha, vaid kuidas seda leida.“ Probleemi juured on sügaval – meie ühiskond vananeb, inimesed elavad kauem, aga ka haigestuvad rohkem. Samal ajal on meditsiini areng toonud kaasa uusi ja kalleid ravivõimalusi, mida ei saa inimestelt ära võtta. Tervishoiu vajadused kasvavad kiiremini kui rahastamine.

Sotsiaalmaksu piiratus ja vajadus maksureformiks

Praegune tervishoiu rahastamise mudel tugineb peaaegu täielikult sotsiaalmaksule. See tähendab, et töötavate inimeste maksud peavad katma ka nende kulud, kes on pensionil või muul põhjusel tööturult väljas. See süsteem muutub järjest vähem jätkusuutlikuks, kuna töötavate inimeste osakaal väheneb, aga ravikulud suurenevad.

Sikkut nendib, et poliitiline arutelu peab liikuma maksustruktuuri ümberkujundamise suunas. „Me peame rääkima õiglasemast maksusüsteemist – kus jõukamad panustavad rohkem,“ ütleb ta. Arutelu all võiksid olla ka varamaksud ja kinnisvaramaks, mis täna Eestis praktiliselt puuduvad.

Tarbimismaksud ei ole lahendus

Kuigi riik kogub olulisi summasid näiteks automaksu või muude tarbimismaksude kaudu, ei pea Sikkut neid sobivaks lahenduseks tervishoiu rahastamiseks. Eestis on tarbimismaksud juba niigi kõrged, ning nende tõstmine mõjutaks ebaõiglaselt just madalama sissetulekuga inimesi. „See ei ole kestlik ega õiglane lahendus,“ rõhutab ta

Tervishoiu kulude kärpimine ei päästa olukorda

Sikkut tunnistab, et suures süsteemis on alati võimalik mõningaid protsesse tõhustada ja raha säästa, kuid need võimalused on piiratud. „Me ei räägi siin väikestest summadest – süsteemi tasakaalustamine vajab miljardeid, mitte miljoneid,“ ütleb ta.

Lisaks rõhutab ta, et tervishoiuteenuste kvaliteet ja kättesaadavus peavad jääma kogu Eestis ühtseks. „Me ei saa hakata valima, kellele ravi pakkuda ja kellele mitte – kaasaegne, tõenduspõhine ravi peab jääma kõigile kättesaadavaks.“

Lahendus: poliitiline kokkulepe ja selge rahastusmudel

Ees ootavad pingelised riigieelarve arutelud ning otsused, mis kujundavad Eesti tervishoiu tulevikku. Sikkuti sõnul on selge, et vaja on nii lisaraha kui ka süsteemseid muudatusi. „See ei ole vaid terviseministri, vaid kogu valitsuse ja Riigikogu ülesanne – leida kiiresti kokkulepe, kuidas me oma inimeste tervisesse jätkuvalt panustame.“

Mida toob tulevik?

Eesti rahvastik vananeb, krooniliste haiguste levik suureneb, ning innovaatilised ravimid ja tehnoloogiad muudavad meditsiini aina kallimaks. See kõik tähendab, et tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamine vajab strateegilist planeerimist, rahalist otsustavust ja poliitilist vastutust.

Kui nüüd midagi ei tehta, ei pruugi juba paari aasta pärast jätkuda raha elementaarsete raviteenuste pakkumiseks. „Tervisekassa reservid lõppevad. Aeg tegutseda on praegu – mitte 2026. aastal, kui on juba hilja,“ ütleb Riina Sikkut. Kuula pikemalt siit vikerraadio.err.ee