Uudislood

Tallinna erihoolekande ja rehabilitatsioonikeskus paneb rõhku väärtustele ja võimalustele

Varem iseseisvalt tegutsenud pika ajalooga asutuste liitmine tõi kokku erinevad keskused, meeskonnad ja kogemused. Muudatustega liigutakse samm-sammult, seades eesmärgiks, et teenuseid osutataks vajaduse alusel, inimkeskselt ja tulemuslikult.

Remi Gregori Sassi

Foto: Kesk-Eesti Nõustamis- ja Rehabilitatsioonikeskus

Tallinna erihoolekande ja rehabilitatsiooni keskus (TERK) alustas tegevust 2025. aasta alguses. Varem iseseisvalt tegutsenud linna erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajad Käo tugikeskus, Tallinna tugikeskus Juks ja Tallinna vaimse tervise keskus ning Tallinna Lastekodu ööpäevaringse teenuse üksus koondati ühtse juhtimise alla. Seati eesmärk kujundada terviklik, mitmekülgne asutus, mis suudab osutada teenuseid paindlikult, koordineeritult ja inimkeskselt.

Riigi rahastatud teenuseid osutame kogu Tallinnas 12 majas või üksuses, enamikus neist täiskasvanutele. Meil on 682 erihoolekande kohta ja 383 rehabilitatsiooniteenuse kohta. Vajaduspõhiseid teenuseid osutame

psüühikahäirega täiskasvanutele,

intellektipuudega lastele ja täiskasvanutele.

Teenuseid saab taotleda sotsiaalkindlustusameti kaudu, kus hinnatakse abivajadust ning otsustatakse suunamine. Tööealistele psüühikahäirega inimestele osutame teenuseid, mis toetavad taastumist ja igapäevaeluga toimetulekut kogukonnas. Näiteks vaimse tervise majas töötab tugimeeskond, kes pakub tuge ka teenusekasutajate kodus. 

Oleme võtnud muudatusteks aega, et hoida alles kõik väärtuslik.

Keskuse ruumides tegutsevad teraapiagrupid ja toimub arendav tegevus, mis aitavad kaasa osalejate enesearengule ning iseseisvuse suurendamisele. Haabersti klubimaja võimaldab igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenusel osaledes kogeda võrdset partnerlust ja kuuluvustunnet, mis suurendab enesekindlust oma elu otsustes. Tugikodus saab toetatud elamise teenuse abil taastada ja arendada iseseisva elu oskusi. Tuge on võimalik saada nii individuaalselt kui ka rühmategevuse kaudu.

Intellektipuudega inimestele on teenused kohandatud nende vajaduste alusel. Osutame igapäevaelu toetamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust. Teenuseid osutame viies asukohas, kus on loodud sobiv keskkond ning mitmekesised võimalused ea- ja võimetekohasteks tegevusteks. Käo tänava maja lastekeskuses osutame linna rahastatavat laste päevahoiuteenust 34 lapsele, toetades laste haridusteed, kes koostöös Käo põhikooliga õpivad lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes.

Tallinna linnavalitsus otsustas tuua asutused ühtse juhtimise alla kaalutlusel, et säästlikum on juhtida ühte suurt kui mitut väikest asutust – paratamatult on eri asutustel dubleerivaid funktsioone. Suurim võit on see, et keskused ei konkureeri vahendite ega lahenduste pärast, vaid jagavad omavahel teadmisi, tuge ja parimaid kogemusi.

Uus töökorraldus ja arendustegevus 

Meie kui muudatuste rakendajate jaoks on oluline tagada, et asutuste ühendamine ei tekitaks teenuste kasutajatel segadust, vaid pigem tooks suurema selguse ja säiliks järjepidevus ning toetus. Üleminek uuele töökorraldusele on kulgenud koostöös meeskondadega samm-sammult. 

Eesmärk on võimaldada elada võimalikult iseseisvalt kodu lähedal ja oma elu rütmis.

Oleme võtnud muudatusteks aega, et hoida alles kõik väärtuslik, mis igas majas ja üksuses varem toimis, ning proovinud lisada sellele uue mõtte ja suuna. Nüüd, kui TERK tegutseb ühe asutusena ja ühise nime all, on meil paremad võimalused reageerida muutustele, suunata arendusi strateegiliselt ja kujundada valdkonda laiemalt.

Meie visioon, et iga inimene julgeks leida oma tee ja liikuda unistuste poole, olles ise oma elu kujundaja, ei ole loosung. See on igapäevane töövahend, mille järgi hindame oma otsuseid ja tegusid. Meie tööd juhib veendumus, et igaüks väärib võimalust valida, otsustada ja osaleda aktiivselt ühiskonnaelus.

Töötame selle nimel, et teenuseid osutataks vajaduse alusel, inimkeskselt ja tulemuslikult. Teenuseid osutades hindame korrakindlalt nii nende sisu kui ka mõju, seame koos teenusekasutajaga eesmärgid ja jälgime nende täitumist. On oluline, et inimene ei kaotaks oma rolli otsustaja ja vastutajana. Jälgime, milline on teenuste mõju inimese elule tervikuna. Iga teenus peab toetama isiklikke eesmärke, mitte pakkuma asendustegevust. Jälgime iga teenuse puhul, kas teenus vastab inimese vajadustele või kasutatakse seda, sest see on lihtsalt olemas;

kas teenus aitab inimesel kasvada, taastuda, iseseisvuda;

kas teenus toetab isiklikke eesmärke.

Teenuste eesmärk on võimaldada elada võimalikult iseseisvalt kodu lähedal ja oma elu rütmis. Töötame koos inimese, tema pere ja tugivõrgustikuga, et luua just talle sobiv toetus ja arengueeldused. 

Koolitame valdkonna töötajaid ja jagame oma teadmisi laiemalt.

Teenuste edasise arendamise keskmes on küsimus, kuivõrd olemasolevad teenused vastavad inimeste tegelikele vajadustele ja kuidas muuta need paremini ligipääsetavaks. Soovime osutada teenuseid, mis toetavad neid kasutavate inimeste eluviisi, toimetulekut ja arengut. Üha rohkem keskendume sellele, et teenused oleksid kättesaadavad elukoha lähedal nii inimestele, kellel on intellektipuue ja suur toetusvajadus, kui ka neile, kes vajavad taastumist toetavaid teenuseid psüühikahäire tõttu. Kui teenuse asukoht on elukohast kaugel, tuleb selle kasutamiseks sotsiaaltranspordiga pikalt sõita, mis omakorda võib tekitada kurnatust, ärevust või põhjustada hoopis loobumise. Tahame miinimumini viia tarbetu liikumise ja anda oma osa inimeste elukvaliteedi parandamiseks. See tähendab, et peame kriitiliselt üle vaatama oma teenused ja nende osutamise asukohad. Ühiselt sõnastatud ja järgitavad väärtused

TERK-il on töös mitu suurt plaani, kuidas teenuste osutamise keskkondi veel paremaks muuta ja luua uusi, kus on tagatud kõik tingimused, et teenused oleksid tulemuslikud ning toetaksid teenusekasutajate eesmärkide saavutamist. Näiteks on meil käimas suur töö Pae maja uue hoone ehitamisel. Selles majas osutatakse täiskasvanutele riiklikku igapäevaelu toetamise teenust ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid. 

Lasnamäe linnaosa elanikud, kes on keskuse peamised teenusekasutajad, väärivad nüüdisaegset ja ligipääsetavat keskkonda, kus on loodud kõik tingimused kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Pingutame, et uue hoone ehituse ajal jätkuks sujuv teenuste osutamine kohandatud asenduspindadel. Peame väga oluliseks koostööd teenusekasutajate vanematega, kes toetavad oma laste uutes asukohtades sisseelamist.

Inimkeskne vaade teenuste osutamisele eeldab selget ülevaadet töötajate pädevusest ja TERK-i teenuskohtade võimalustest. Teeme tihedat koostööd poliitikakujundajate, rahastajate, teiste teenuseosutajate ja kogukonnaga. Koolitame valdkonna töötajaid ja jagame oma teadmisi laiemalt. Meie jaoks on oluline, et iga spetsialist mõistaks, kui suur mõju on tema tööl inimese elule. Töötame iga päev selle nimel, et meie teenused päriselt toetaksid inimese elu. Oleme julged ja uuendusmeelsed eestvedajad, väärtustame teiste arvamust ning teeme koostööd.

Avatus, usaldusväärsus, inimlikkus ja elurõõm on meie jaoks sügava tähendusega väärtused. Need on põhimõtted, mille järgi me töötame. Kuulame, märkame ja võtame inimest sellisena, nagu ta on. Ühendasutuse väärtuste sõnastamiseks moodustasime töörühma, kuhu kutsusime osalema kõiki TERK-i töötajaid, kes olid sügavamalt huvitatud väärtustega tegelemisest. 

Vabatahtlikkuse alusel moodustasime meeskonna, kus olid esindatud eri asukohtade ja valdkondade töötajad. Mitme arenduspäeva jooksul sõnastasime isiklikud väärtused ja tegutsemispõhimõtted. Töötoa aruteludes leidsime väärtuste ühisosa, mis suunas meid edasi Nii teenusekasutajad, töötajad kui ka koostööpartnerid saavad loota, et meie töö on läbimõeldud, tõenduspõhine ja püsiv.

Väärtuste sõnastamine töörühmas oli esimene samm koosmeele suunas, järgmine on väärtuste tõhus sidumine igapäevaeluga ja keskuse organisatsioonikultuuriga. Selleks et väärtusi saaks tõeliselt järgida, peavad need kajastuma igas teenuseosutamise etapis. Meie eesmärk on, et väärtused ei jääks vaid sõnadeks seinal, vaid juhiksid igapäevast tegutsemist ja teenuste osutamist, olles nii meie tööviisi kui ka asutuse identiteedi alus. Loe pikemalt tai.ee


Veel samal teemal

Tööohutus ja -tervishoid lähetatud ja renditöötajate puhul: õigused, kohustused ja parimad praktikad
Korteriühistutele algas taotlusvoor kriisivalmiduse tõstmiseks
Istuv eluviis ja arvutitöö: vaikne terviserisk, mille vastu saab tegutseda
Mitme Kambja valla supluskoha vee kvaliteet ei võimalda ujumist
Tervist toetavat nutiseadmete kasutust aitavad kujundada peresisesed kokkulepped
"Kuidas reisida abivahendiga – viis kasulikku nõuannet"
„Politsei abistab, aga see ei peaks olema nende töö“
Muuda oma kodu ligipääsetavamaks Tallinna toetusega
"Kõrgemale kui meeter" – kogukondlik kogemuspäev Visklas toob kokku inimesed ja elamused
„Tuleviku tervishoid vajab julgeid otsuseid juba täna“
Sotsiaalministeerium plaanib lõpetada kiirabi kasutamise haigete transpordiks
Kambja terviserajad tõid taas kokku kõnni- ja jooksusõbrad
Juba kümnendat korda toimub Riigikaitse malev, kus osalevad ka õpilasmalevlased
EHALi Esimene Suvekool
Minister Kristina Kallas osaleb ELi teadusministrite mitteametlikul kohtumisel Kopenhaagenis
"Barbie diabeediga nukk on nüüd saadaval ka Eestis"
Koduteenus Haapsalus on edenenud, ent vajab täiendavat arendamist
Tuleviku kiirabi: neli regiooni, parem valmisolek ja uus partner sotsiaalkiirabi näol
Arvamusfestivalil korraldavad tööelu ala PARE, Töötukassa ja Tööinspektsioon ühiselt
Tööinspektsioon rõhutab noorte tööohutuse tähtsust
Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid: kavandatav automaks ei arvesta erivajadustega
„Õige kaldtee või invatõstuk võib muuta elu – loe enne valikut!“
Tallinnas avati Eesti esimene ergonoomika keskus
Sotsiaaltöö on aastal 2050 rohkem nähtav ja toetab ühiskonna sidusust
"Kuulmisbuss – liikuv kuulmishooldus jõuab igasse Eesti nurka"
Joller: Astume erihooldekodude järjekordade lühendamiseks reaalse sammu
Tennisemeistrivõistlused startisid ilma üllatusteta, ratastoolitennise meistrid on selgunud.
sotsiaalministeeriumi ühishoone
Riik soovib liita sotsiaal- ja tervishoiuteenuste süsteemid
Eesti kultuur elab igapäevaselt edasi Kanada eestlaste eakatekodus
Pirogovi pargis toimub laulu- ja tantsupeo ühisvaatamine
Kuidas elada tervislikumalt? Fitlapi tiimi kaheksa kuldset soovitust
Eaka kukkumine võib olla eluohtlik! Appi tulevad koduandur ja valvekaamera
Väärikate ülikooli loeng
Elvas toimus vanemaealiste õppijate jaoks loeng turvalistest kinnisvaratehingutest
Estkeer tähistas seitsmendat sünnipäeva: meie tugevused on professionaalsus, kiirus ja inimkeskne lähenemine