Sotsiaalministeerium plaanib lõpetada kiirabi kasutamise haigete transpordiks

Kiirabi on mõeldud raskes seisundis haige transportimiseks, kuid nii haiglad kui ka hooldekodud kasutavad aegajalt kui taksot näiteks haigete viimiseks uuringutele. Statistiliselt pole tegu suure probleemiga, sest kui Lääne- ja Põlvamaal on selliseid sõite kaheksa protsenti, siis Eestis keskmiselt kolm kuni neli protsenti, aga iga selline sõit võib tekitada olukorra, kus kiirabi jõudmine eluohtlikus seisundis haigeni venib.

"Võtame näiteks, et Narvast on vaja tuua patsiendid Tallinna, siis isegi vilkuritega tulles on see kaks tundi üks ots. Tagasitee ilma patsiendita, järelikult ilma vilkuriteta, on umbes kolm tundi ehk üks transpordikutse võib võtta kiirabibrigaadi rivist välja umbes veerand tööpäevaks, mis on juba väga mõjuv," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juht Nikita Panjuškin.

Panjuškini sõnul kasutatakse kiirabi sageli plaaniliste sõitude jaoks ja seda väga lihtsal põhjusel.

"Igas maakonnas ei olegi meditsiinilise transpordi pakkujaid või neid on liiga vähe ja rahastusmudelid on ka sellised, et see võib olla, kas patsiendi taskust või siis haiglale esitatakse arved. Samas kiirabi on igale Eesti inimesele tasuta," rääkis Panjuškin.

Hiljuti kinnitatud kiirabi arengusuuna kohaselt on plaanis tõmmata selgemad piirid, millal peaks kiirabi osutama meditsiinilist transporti ja millal on otstarbekam kasutada sotsiaaltransporti või taksoteenust. Samuti on kavas kokku leppida, mis juhul hüvitab transpordikulud tervisekassa, raviasutus või inimene ise.

"Eelkõige meil on vaja luua selline rahastusmudel, et haigla valvearstil oleks lihtsam, kiirem ja odavam helistada sellesse ettevõttesse, kes pakubki meditsiinilist transporti, kui et helistada 112 ja kutsuda kiirabi operatiivbrigaad, mis tegelikult teenindab linnas olevaid inimesi," lausus Panjuškin.

Panjuškin ütleb, et pärast rahastamismudeli muutmist on eraettevõtted senisest enam huvitatud meditsiinilise transpordi teenuse pakkumisest haiglatele.

Rakvere haigla juht Ain Suurkaev suhtub muudatusse ettevaatusega, sest tegu on teenusega, mida ei saa alati ette planeerida.

"Tore, kui ta seda teeks 24/7. Lepingutega annab igasuguseid asju kokku leppida, aga idee taustal tähendab see seda, et kuskil on üks autojuht ja üks meditsiinitöötaja ööpäeva ringselt valves," ütles Suurkaev. Loe pikemalt err.ee